Botswana (Republic of Botswana)
Botswana lipp |
Botswana (ametlik nimi Botswana Vabariik) on merepiirita riik Lõuna-Aafrikas. Kodanikud kutsuvad ennast "batswana" (ainsuses: motswana), eesti keeles kasutatakse sõnu tsvana või botswanalane. Varasem Suurbritannia protektoraat nimega Betšuaanamaa sai uue nime, Botswana, pärast iseseisvumist 30. septembril 1966. Riik on nime saanud maa suurima etnose – tsvanade järgi. Kuulub Rahvaste Ühendusse. Riigis on peetud vabasid ja demokraatlike valimisi alates iseseisvumisest.
Riigi pindala on 581 730 km², mis teeb Botswanast maailmas suuruselt 48. riigi. Botswana on tasane maa, ligi 70% on kaetud Kalahari kõrbega. Riigil puudub väljapääs merele ning maismaapiir on tal lõunas ja kagus Lõuna-Aafrika Vabariigiga, põhjas ja läänes Namiibiaga ning kirdes Zimbabwega. Põhjakirdes on väga väike (umbes 200 m) täpsustamata piirilõik Sambiaga.
Botswana on üks hõredamalt asustatud riike maailmas. Tegemist oli ühe vaeseima riigiga Aafrikas, 1966. aastal oli SKP elaniku kohta umbes 70 USA dollarit. Pärast iseseisvumist on Botswana palju muutunud, olles üks kiiremini kasvava majandusega riike maailmas. SKP (sisemajanduse kogutoodang) elaniku kohta oli 2012. aastal umbes 17 000 dollarit. Majandus, kus domineerib mäetööstus, on tihedalt seotud Lõuna-Aafrika Vabariigiga. Turism on kiiresti kasvav majandusharu. Riigil on tugev esindusdemokraatia traditsioon.
Botswana riigi lipul on samad värvid, mis Eesti lipul, kuid Botswana lipul on need teises suuruses ja järjekorras.
19. sajandil puhkes sõjategevus Botswana tsvanade ja ndebele hõimu vahel, kes tungisid kirdest Botswana territooriumile. Pinged eskaleerusid ka Transvaaliast tulevate buuridega idas. Pärast seda, kui tsvanade juhid Khama III, Bathoen ja Sebele pöördusid abipalvega Briti valitsuse poole, võttis viimane "Betšuaanamaa" 31. märtsil 1885 enda kaitse alla (Betšuaanamaa protektoraat). Põhjapoolsest territooriumist sai tänapäeva Botswana, lõunapoolsed alad kuuluvad nüüd Lõuna-Aafrika alla. Enamik tsvana keelt rääkivaid inimesi elab tänapäeval Lõuna-Aafrikas.
1964. aasta juunis kiitis Suurbritannia heaks ettepaneku demokraatliku isevalitseva Botswana asutamiseks. Valitsus kolis 1965. aastal Mafikengi linnast Lõuna-Aafrika põhja provintsis värskelt asutatud Gaboronesse, mis asub Botswana piiri lähedal. 1965. aasta põhiseadus viis esimeste üldvalimiste ja iseseisvumiseni 30. septembril 1966. Vabadusliikumise juht Seretse Khama valiti esimeseks presidendiks. Tema valiti tagasi kaks korda. 1984 valiti presidendiks asepresidendina ametis olnud Quett Masire. Ka tema valiti ametisse tagasi kaks korda. Masire lahkus ametist 1998, tema järglaseks sai Festus Mogae, kes valiti tagasi 2004. aastal. Presidendi ametikoht läks 2008. aastal üle Ian Khamale (esimese presidendi pojale), kes oli Mogae ajal asepresident ning varem töötas Botswana armee ülemana.
Valuuta / Keel
ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
---|---|---|---|
BWP | Botswana pula (Botswana pula) | P | 2 |
ISO | Keel |
---|---|
EN | Inglise keel (English language) |
TN | Tsvana keel (Tswana language) |