Namiibia (Republic of Namibia)
Namiibia lipp |
Riik vabanes Lõuna-Aafrika võimu alt ja saavutas iseseisvuse 21. märtsil 1990 Namiibia Vabadussõjas. Namiibia kuulub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Aafrika Liitu, Lõuna-Aafrika Arenguühendusse ja Rahvaste Ühendusse. Riigi pealinn ja ühtlasi ka suurim linn on Windhoek.
Namiibias on 1572 kilomeetri pikkune rannajoon. Riigi rannikust möödub külm Benguela hoovus, mistõttu on seal õhuniiskus väga väike ja tuul ei too merelt sisemaale eriti niiskust. Nõnda sajab Namiibias, mis paikneb Namibi ja Kalahari kõrbe vahel, Sahara-taguse Aafrika maadest kõige vähem vihma.
Namiibias on pikalt elanud bušmanid, damarad ja namaquad ning 14. sajandist bantud, kes tulid koos bantu ekspansiooniga. Riigist sai 1884. aastal Saksa keisririigi protektoraat ja see jäi Saksamaa kolooniaks Esimese maailmasõja lõpuni. Aastal 1920 volitas Rahvasteliit riigi juhtimisõigused Lõuna-Aafrikale, mis kehtestas oma seadused ja alates aastast 1948 ka oma apartheidi poliitika. Kuni 1968. aastani kandis Namiibia nime Edela-Aafrika.
Riigis on stabiilne mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia. Põllumajandus, karjapidamine, turism ja mäetööstus (sh teemantide, uraani, kulla ja hõbeda kaevandamine) moodustavad Namiibia majanduse alustalad.
Namiibia rahvaarv on 2,1 miljonit, mis tähendab, et tegu on ühe väikseima rahvastikutihedusega riigiga maailmas. Umbes pool rahvastikust elab allpool vaesuspiiri, rahvas on tugevalt kannatanud ka HIV/AIDS-i tagajärjel (15% täisealisest elanikkonnast olid 2007. aastal HIV-positiivsed).
[[Namibi kõrb]]
Riigi pindala on 825 418 km², mis asetab selle suuruselt maailma riikide ja territooriumite seas 34. kohale. Maailma kõige hõredamalt asustatud iseseisvate riikide seas on Namiibia Mongoolia järel teisel kohal (umbes 2,6 inimest ruutkilomeetril).