Kaart - Naxçıvan (Nakhchivan Autonomous Republic)

Naxçıvan (varem ka Nahhitševan) on linn Aserbaidžaanis, Nahhitševani Autonoomse Vabariigi pealinn. See asub Bakuust 450 km läänes, Zangezuri aheliku eelmägedes, Nahhitševani jõe paremkaldal, 873 m kõrgusel merepinnast.

Linna nime päritolu kohta on eri teooriaid, kuid keeleteadlased on üksmeelel, et nime tagumine osa on armeenia sõna avan ("linn").

Kohaliku traditsiooni järgi olevat Naxçıvani asutanud Noa pärast suurt veeuputust ning seal olevatki ta surnud ja maetud. Movses Khorenatsi teatel olla Armeenia kuningas Tigran I 2. sajandil eKr asustanud Naxçıvani Meedia sõjavangid. Ajaloolistest allikatest mainib linna esimesena Ptolemaiose "Geographia" Naxouana nime all (kreeka keeles Ναξουὰνα). Hiljem on linn kuulunud Bütsantsi, Armeenia ja Gruusia riiki, 1401. aastal vallutas selle Timur, pärast teda Ottomanid ja Pärsia ning 1828. aastal annekteeris piirkonna Vene keisririik, kus linn kuulus Jerevani kubermangu. 1896. aastal oli Naxçıvanis 7433 elanikku, neist umbes kaks kolmandikku aserikeelsed moslemid ja kolmandik armeenia kristlased. Oktoobrirevolutsiooni järel jäi linn Taga-Kaukaasia Komissariaati, oli algul Türgi ja pärast Briti okupatsioonivägede valduses, anti 1919. aastal Armeeniale, kuid okupeeriti 1920. aastal taas Türgi ning lõpuks Nõukogude Venemaa poolt, kes lõi Nahhitševani NSV keskusega Naxçıvanis. Türgi ja Venemaa rahulepingute alusel muudeti see 1924. aastal ANSV-ks Aserbaidžaani NSV koosseisus.

Linna idaosas asub palverändude sihtkoht, looduslik Ashabi-Kahfi koobas. Kultuuriasutustest on taastatud nõukogudeaegne ooperiteater, rajatud Heidar Alijevi nimeline kultuuripalee ja Heidar Alijevi muuseum, samuti Armeeniaga peetud võitluse teemaline Memoriaalmuuseum. Naxçıvanis tegutseb kolm kõrgkooli: Naxçıvani Riiklik Ülikool, Naxçıvani Eraülikool ja Naxçıvani Pedagoogiline Instituut. 1970. aastatel rajati Naxçıvani lennujaam.

2012. aastast on Naxçıvani sõpruslinn Batumi Gruusias. 2018. aastal oli Naxçıvan islami kultuuripealinn. Linnast pärines Aserbaidžaani kõige pikaajalisem valitseja Heidar Alijev.