Xinjiang (Xinjiang Uyghur Autonomous Region)
Xinjiangi tuntakse ka Ida-Turkestanina (uiguuri keeles شەرقىي تۈركىستان Šärqiy-Türkistan), vene allikates kasutatakse piirkonna kohta ka nime Синьцзян. Ala piirneb India, Pakistani, Afganistani, Tadžikistani, Kõrgõzstani, Kasahstani, Venemaa Altai Vabariigi ja Mongooliaga. Xinjiangi põhjaosa nimetatakse Džungaariaks.
Piirkond sattus Qingi dünastia kontrolli alla 18. sajandil. Hiinas toimunud Xinhai revolutsiooni tulemusel 1912. aastal kukutati Hiina viimane keiser Pu Yi ja kuulutati välja Hiina Vabariik, kuid aastatel 1916–1926 toimunud sõdade käigus lagunes riik rivaalitsevate militaristlike grupeeringute vahel sisuliselt iseseisvateks piirkondadeks. Xinjiangi kontrollis Hiina vabariigi prokommunistlik kuberner. 1944. aastal korraldati NSV Liidu toel võimuvastane ülestõus ja 12. novembril 1944 kuulutati Yiningis välja Ida-Turkestani Revolutsiooniline Vabariik. Kui kommunistid võitsid Hiina kodusõja, siis selle järel liideti Xinjiang Hiina Rahvavabariigiga.
Piirkonna põhjaosa moodustab Džungaaria nõgu. Keskel asub Tian Shani mäestik, millest lõunas asub Tarimi nõgu Taklimakani kõrbega. Lõunapiiril asub Kunlun. Suurim järv oli Lop Nur, mis tänapäeval on pea täiesti ära kuivanud. Tänapäeval on suurim järv Bosten.
Kaart - Xinjiang (Xinjiang Uyghur Autonomous Region)
Kaart
Maa (piirkond) - Hiina
 |
 |
| Hiina Rahvavabariigi lipp | |
Hiina on maailma rahvarikkaim riik ja selle rahvaarv ületab 1,4 miljardit inimest, kellest enamik on hiinlased. Pindalalt on Hiina maailmas neljas.
Valuuta / Keel
| ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
|---|---|---|---|
| CNY | Renminbi (Renminbi) | ¥ or 元 | 2 |
| ISO | Keel |
|---|---|
| ZH | Hiina keel (Chinese language) |
| UG | Uiguuri keel (Uighur language) |