Şalāḩ ad-Dīni kubernerkond (Muhafazat Salah ad Din)
Şalāḩ ad-Dīni kubernerkonna ala kuulus 1976. aastani Baghdadi kubernerkonda. Uus kubernerkond sai nime kurdi päritolu Şalāḩ ad-Dīni ehk Saladini järgi, kes 12. sajandil rajas Aijubiidide dünastia, valitses sultanina Egiptust ja Süüriat ning lõi Euroopa ristisõdijaid Hattini lahingus (tänapäeva Iisraeli aladel).
Sāmarrā’ Suur Mošee koos spiraalminaretiga on üks tuntumaid vaatamisväärsusi Şalāḩ ad-Dīni kubernerkonnas
Kubernerkond on üks Iraagi vanima püsiasustusega piirkondi, kus on rikkalikult ajaloo- ja kultuurimälestisi ning arheoloogilisi leiupaiku. UNESCO maailmapärandi nimekirja on kantud Sāmarrā’ linn (2007) ja Assüüria muistne pealinn Assur (2003). Şalāḩ ad-Dīni kubernerkonda, Tikrīti lähistele jääb ka Iraagi endise diktaatori Saddam Husseini sünnilinn Al-Awja.
Kubernerkond on saanud ulatuslikult kannatada Iraagi sõjas, sellele järgnenud Iraagi kodusõjas ning sõjategevuses ISISega, mis on vallutanud erinevaid osi kubernerkonnast, sealhulgas Tikrīti ja Sāmarrā’ linnad lühemaks ajaks 2015. aastal. 2011. aastal kuulutas kubernerkond end ühepoolselt poolautonoomseks.
Şalāḩ ad-Dīni ringkonnad Şalāḩ ad-Dīni kubernerkond jaguneb kaheksaks ringkonnaks:
* Ad-Dawri ringkond (Ad-Dawr)
* Ad-Dujayli ringkond (Ad-Dujayl)
* Ash-Sharqāţi ringkond (Ash-Sharqāţ)
* Bayjī ringkond (Bayjī)
Kaart - Şalāḩ ad-Dīni kubernerkond (Muhafazat Salah ad Din)
Kaart
Maa (piirkond) - Mesopotaamia
Iraagi lipp |
Erinevalt ühtsematest Vana-Egiptuse või Vana-Kreeka tsivilisatsioonidest oli Mesopotaamia erinevate kultuuride kogum, mida ühendasid kiri, jumalad ja suhtumine naistesse.
Valuuta / Keel
ISO | Keel |
---|---|
AR | Araabia keel (Arabic language) |
HY | Armeenia keel (Armenian language) |
KU | Kurdi keel (Kurdish language) |