Bislama keel
Bislama keel (bichelama keel) on inglise keelel põhinev Vaikse ookeani kreoolkeel. Bislama keel on Vanuatu Vabariigi rahvuskeel ja üks kolmest ametlikust riigikeelest (veel ka inglise ja prantsuse keel). Keelt kõneldakse ka Uus-Kaledoonias.
Bislama on Vanuatu levinuim keel (rohkem kui saja Vanuatul räägitava Melaneesia keele ja dialekti seas) ja ühtlasi ka põhiline keel poliitikas, kaubanduses ja meedias. . Hariduses on ametlikult kasutusel inglise ja prantsuse keel, kuigi mitteametlikult kasutatakse ka bislama keelt. Ethnologue andmetel (2011. aasta uuringu järgi) kõneleb keelt Vanuatul emakeelena hinnanguliselt 10 000 inimest, teise keelena kõnelejate arv on rohkem kui 200 000. Keel kasutab ladina kirja.
Bislama keel on üks maailma uusimaid, tekkides alles 19. sajandi teisel poolel, kui Melaneesia erinevatest piirkondadest pärit orjastatud töölistel puudus ühine keel ja tuli leida uus suhtlusviis.
Suur enamus bislama keele sõnu (95%) pärineb inglise keelest, ülejäänu tuleneb aga prantsuse või teiste Vanuatu põlisrahvaste keeltest. Keele sõnavara põhineb lihtsustatud inglise keelel, kõla ja grammatika aga pigem Melaneesia keeltel. Keel on enim suguluses Paapua Uus-Guinea (tok-pisini keel) ja Saalomoni Saarte pidžinkeeltega.
Keele nimetus tuleneb beach-la-mar’ ist, mis on angliseeritud kuju prantsuse vormist bêche de mer (meripura – oluline eksportkaup tol ajal), mis on omakorda prantsuspärastatud kuju portugali vormist bicho do mar.
Esimene bislama keele sõnastik avaldati 1995. aastal.
Bislama on Vanuatu levinuim keel (rohkem kui saja Vanuatul räägitava Melaneesia keele ja dialekti seas) ja ühtlasi ka põhiline keel poliitikas, kaubanduses ja meedias. . Hariduses on ametlikult kasutusel inglise ja prantsuse keel, kuigi mitteametlikult kasutatakse ka bislama keelt. Ethnologue andmetel (2011. aasta uuringu järgi) kõneleb keelt Vanuatul emakeelena hinnanguliselt 10 000 inimest, teise keelena kõnelejate arv on rohkem kui 200 000. Keel kasutab ladina kirja.
Bislama keel on üks maailma uusimaid, tekkides alles 19. sajandi teisel poolel, kui Melaneesia erinevatest piirkondadest pärit orjastatud töölistel puudus ühine keel ja tuli leida uus suhtlusviis.
Suur enamus bislama keele sõnu (95%) pärineb inglise keelest, ülejäänu tuleneb aga prantsuse või teiste Vanuatu põlisrahvaste keeltest. Keele sõnavara põhineb lihtsustatud inglise keelel, kõla ja grammatika aga pigem Melaneesia keeltel. Keel on enim suguluses Paapua Uus-Guinea (tok-pisini keel) ja Saalomoni Saarte pidžinkeeltega.
Keele nimetus tuleneb beach-la-mar’ ist, mis on angliseeritud kuju prantsuse vormist bêche de mer (meripura – oluline eksportkaup tol ajal), mis on omakorda prantsuspärastatud kuju portugali vormist bicho do mar.
Esimene bislama keele sõnastik avaldati 1995. aastal.
