Bretooni keel
Kakskeelsed viidad Quimperis. Bretooni keel (bretooni keeles brezhoneg) on keldi keelerühma briti alarühma kuuluv keel. Ta on p-keldi keel. Tema lähemad sugulaskeeled on korni ja kõmri keel.
Bretooni keelt kõneldakse põhiliselt Bretagne'is, kus seda kõneleb umbes 200 000 inimest. Kõnelejate arv on alates 1950. aastatest, mil neid oli umbes 1,2 miljonit, pidevalt vähenenud. Tänapäeval räägivad seda peamiselt vanemad inimesed.
Bretooni keel jaguneb tänapäeval neljaks murdeks: Leoneg, Tregerieg, Gwenedeg ja Kerneveg.
Bretooni keel kujunes varakeskajal Suurbritanniast põgenenud keltide keelest.
* Ofis publik ar Brezhoneg
* Breton (ar brezhoneg)
Bretooni keelt kõneldakse põhiliselt Bretagne'is, kus seda kõneleb umbes 200 000 inimest. Kõnelejate arv on alates 1950. aastatest, mil neid oli umbes 1,2 miljonit, pidevalt vähenenud. Tänapäeval räägivad seda peamiselt vanemad inimesed.
Bretooni keel jaguneb tänapäeval neljaks murdeks: Leoneg, Tregerieg, Gwenedeg ja Kerneveg.
Bretooni keel kujunes varakeskajal Suurbritanniast põgenenud keltide keelest.
* Ofis publik ar Brezhoneg
* Breton (ar brezhoneg)
Maa (piirkond)
-
Prantsusmaa
Prantsusmaa pindala on 551 500 km², koos meretaguste piirkondadega 643 801 km². Pindalalt on ta Euroopas kolmas riik Venemaa ja Ukraina järel. Rahvaarv on 62,8 miljonit, koos meretaguste piirkondadega 68,1 miljonit.