Grööni keel
Grööni keel (grööni kalaallisut) on eskimo-aleuudi keelkonda kuuluva inuiti keelte rühma keel, mida kõneleb ligikaudu 57 000 inimest Gröönimaal ja Taanis.
Jaguneb läänemurdeks (kalaallisut), idamurdeks (tunumiisut, tunumiit oraasiat) ja põhjamurdeks (inuktun, avanersuaq).
2009. aastast on grööni keele läänegrööni murre olnud Gröönimaa ainus ametlik keel.
Grööni keelt kirjutatakse ladina tähestikus erinevalt mitmest Kanadas kõneldavast eskimo keelest, mis kasutavad inuktituti silpkirja. Grööni keele praegune ortograafia pärineb aastast 1973.
1973. aasta reformiga asendati muu hulgas uvulaarset klusiili tähistanud täht ĸ praegu ortograafias tarvitatava q-ga.
Jaguneb läänemurdeks (kalaallisut), idamurdeks (tunumiisut, tunumiit oraasiat) ja põhjamurdeks (inuktun, avanersuaq).
2009. aastast on grööni keele läänegrööni murre olnud Gröönimaa ainus ametlik keel.
Grööni keelt kirjutatakse ladina tähestikus erinevalt mitmest Kanadas kõneldavast eskimo keelest, mis kasutavad inuktituti silpkirja. Grööni keele praegune ortograafia pärineb aastast 1973.
1973. aasta reformiga asendati muu hulgas uvulaarset klusiili tähistanud täht ĸ praegu ortograafias tarvitatava q-ga.
Maa (piirkond)
-
Gröönimaa
Satelliidifoto Gröönimaast
Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus. Asub Ameerika maailmajaos, hõlmab Gröönimaa saare ja mitu väikest saart, mis asuvad Põhja-Ameerika mandrist (Kanadast) kirdes Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel.