Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407
Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Ladina keel on surnud keel, kuid ta elab edasi ladina kõnekeelest (vulgaarladina keelest) kujunenud romaani keeltes. Siiski on Euroopas tänapäeval veel umbes 100 inimest, kes on suutelised ladina keelt täiesti vabalt rääkima.
Vanimaid säilinud ladina keele mälestisi on nn duenos-inskriptsioon.
Rooma riigikeelena oli ladina keel üks tähtsamaid antiikaja keeli. Rahvastiku elava kõnekeelena kadus ladina keel käibelt 8. sajandil. Keskajal püsis see kiriku- ja teaduskeelena, osalt ka halduskeelena. Kuigi ladina keel on hiljem neist valdkondadest taandunud, on arstiteaduses ja bioloogias ladinakeelsed nimetused ja oskussõnad kasutusel tänapäevalgi. Ka muu sõnavara ammutamine ladina keelest jätkub. Ladina keele ja selle kaudu vanakreeka keele osiseid on hulgaliselt eestigi võõrsõnavaras (ladina keelest näiteks aula, kommunism, vitriin).
Vatikanis on ladina keel riigikeel.
Enamikus Euroopa keeltes kasutatakse ladina kirja, mis võeti algselt kasutusele ladina keeles kirjutamiseks.
Ladina keelest põlvnevad [[romaani keeled (20. sajandit kujutaval kaardil)]]
* Ladinakeelsete lühendite loend
* Ladinakeelsete väljendite loend
Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Ladina keel on surnud keel, kuid ta elab edasi ladina kõnekeelest (vulgaarladina keelest) kujunenud romaani keeltes. Siiski on Euroopas tänapäeval veel umbes 100 inimest, kes on suutelised ladina keelt täiesti vabalt rääkima.
Vanimaid säilinud ladina keele mälestisi on nn duenos-inskriptsioon.
Rooma riigikeelena oli ladina keel üks tähtsamaid antiikaja keeli. Rahvastiku elava kõnekeelena kadus ladina keel käibelt 8. sajandil. Keskajal püsis see kiriku- ja teaduskeelena, osalt ka halduskeelena. Kuigi ladina keel on hiljem neist valdkondadest taandunud, on arstiteaduses ja bioloogias ladinakeelsed nimetused ja oskussõnad kasutusel tänapäevalgi. Ka muu sõnavara ammutamine ladina keelest jätkub. Ladina keele ja selle kaudu vanakreeka keele osiseid on hulgaliselt eestigi võõrsõnavaras (ladina keelest näiteks aula, kommunism, vitriin).
Vatikanis on ladina keel riigikeel.
Enamikus Euroopa keeltes kasutatakse ladina kirja, mis võeti algselt kasutusele ladina keeles kirjutamiseks.
Ladina keelest põlvnevad [[romaani keeled (20. sajandit kujutaval kaardil)]]
* Ladinakeelsete lühendite loend
* Ladinakeelsete väljendite loend
Maa (piirkond)
-
Vatikan
Vatikan on Roomas asuv merepiirita linnriik. See on väikseima pindala ja elanike arvuga riik maailmas. Alates 2013. aastast on Vatikani riigipea paavst Franciscus. Vatikani riigisekretär on kardinal Pietro Parolin. Vatikani Linnriigi Paavstliku Komisjoni president on kardinal Giuseppe Bertello.
Vatikan sai suveräänse linnriigi õigused 1929. aastal, kui paavst ja Itaalia valitsus sõlmisid Lateraani lepingu. Vatikanis kehtib teokraatia. Vatikan on katoliku kiriku keskus. Riiki juhib absoluutse monarhina valitsev paavst. Alates Pius IX-st resideerivad paavstid Vatikanis ja alates aastast 1878 valitakse paavste ametisse Vatikanis peetavatel konklaavidel. Vatikani määrused ja korraldused avaldatakse itaalia keeles.