Tagalogi keel
Tagalogi keel kuulub Austroneesia keelkonda ning seda kõneleb emakeelena ligi neljandik ning teise keelena enamik Filipiinide elanikkonnast. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel on kõnelejaid Filipiinidel umbes 64 miljonit, kellest 22 miljonile on see emakeeleks. Tagalogi keel on aluseks pilipinole, mis on üks Filipiinide ametlikest keeltest.
Nimetus Tagalog on tuletatud sõnast tagailog; tagà – elanik + ilog – jõgi. Seega tähistas see nimetust jõeelanik. Keele ajaloo kohta ei ole väga palju infot, kuid lingvistide arvates võisid tagalogid pärineda Kagu-Mindanao või Ida-Visaia saartelt.
Tagalogi keelt on mõjutanud teised keeled, millega on olnud suurem kontakt. Peamiselt sõnavaralisi mõjutusi ja laene on nii sanskriti, hiina, araabia, inglise ja eriti hispaania keelest. Need seosed teiste keeltega on tingitud ajaloolistest sündmustest ja tendentsidest. 14. sajandit nimetatakse Islami perioodi alguseks, mil jõudis Filipiinide saarestikuni islamiusk, mis teatavasti on tihedalt seotud araabia keelega. Enne seda valitsesid seal meresõitjatest indialased. 16. sajandil avastas saarestiku Fernão de Magalhães, kes seilas Hispaania kuninga Felipe II lipu all, kelle järgi on Filipiinid ka nime saanud. Sellest sai alguse tagalogi keelt ehk kõige enam mõjutanud Hispaania kolonisatsioon. 19. sajandi lõpul jõudis võim Ameerika Ühendriikidele. Ameerika okupatsiooni järel hakati koolides õpetama inglise keelt. Tänapäeval on inglise keel teiseks riigikeeleks pilipino kõrval.
Nimetus Tagalog on tuletatud sõnast tagailog; tagà – elanik + ilog – jõgi. Seega tähistas see nimetust jõeelanik. Keele ajaloo kohta ei ole väga palju infot, kuid lingvistide arvates võisid tagalogid pärineda Kagu-Mindanao või Ida-Visaia saartelt.
Tagalogi keelt on mõjutanud teised keeled, millega on olnud suurem kontakt. Peamiselt sõnavaralisi mõjutusi ja laene on nii sanskriti, hiina, araabia, inglise ja eriti hispaania keelest. Need seosed teiste keeltega on tingitud ajaloolistest sündmustest ja tendentsidest. 14. sajandit nimetatakse Islami perioodi alguseks, mil jõudis Filipiinide saarestikuni islamiusk, mis teatavasti on tihedalt seotud araabia keelega. Enne seda valitsesid seal meresõitjatest indialased. 16. sajandil avastas saarestiku Fernão de Magalhães, kes seilas Hispaania kuninga Felipe II lipu all, kelle järgi on Filipiinid ka nime saanud. Sellest sai alguse tagalogi keelt ehk kõige enam mõjutanud Hispaania kolonisatsioon. 19. sajandi lõpul jõudis võim Ameerika Ühendriikidele. Ameerika okupatsiooni järel hakati koolides õpetama inglise keelt. Tänapäeval on inglise keel teiseks riigikeeleks pilipino kõrval.
Maa (piirkond)
-
Filipiinid
Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7641 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Euraasia mandrist. Tegemist on ühega kahest valdavalt katoliiklikust maast Aasias (teine on Ida-Timor) ning ühe läänelikuma Aasia riigiga. Filipiinide kultuur on ainulaadne Kagu-Aasia ja Lääne kultuuri segu, mida on mõjutanud Filipiine koloniseerinud Hispaania ja USA kultuur.
Filipiinide geograafilised koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. Itta jääb Filipiini meri, läände Lõuna-Hiina meri ning lõunasse Sulawesi meri. Filipiinidest lõunas on Indoneesia koosseisu kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edelas on Kalimantani Malaisiale kuuluv osa. Idas teisel pool Filipiini merd laiuskraadil 7,5° N. on Belau ja otse põhjas on Taiwan. -
Põhja-Mariaanid
Põhja-Mariaanid on Ameerika Ühendriikidega assotsieerunud riik Vaikse ookeani lääneosas. Asub Hawaii ja Filipiinide vahel.
Riigi territooriumi moodustavad Mariaani saarestiku 16 põhjapoolset saart, millest suuremad on Saipan, Rota ja Tinian. Saarte hulgas on kolm tihedasti koos paiknevat saart (Maugi saared), mida mõnikord loetakse üheks saareks, nii et saarte koguarvuks saadakse 14.