Vietnami keel

Vietnami keel
Vietnami keel on austroaasia keelkonnas suurima kõnelejate arvuga keel.

See on riigikeel Vietnamis, kus seda räägib 77 miljonit inimest. Lisaks on vietnami keelel 4 miljonit kõnelejat mujal maailmas.

Keele geneetiline kuuluvus on tekitanud teadlaste hulgas lahkarvamusi. On pakutud seost hiina ja tai keelega. Pärast Haudricourt'i uuringuid (1953) ollakse aga suures osas üksmeelel, et vietnami keel kuulub austroaasia hõimkonda.

Suur osa vietnami keele sõnavarast on laenatud hiina keelest ning varem kasutati ka kohandatud hiina kirja. Märgata on ka prantsuse keele mõju. Tänapäeval kasutatakse kirjutamiseks diakriitikutega ladina kirja.

Vietnami keele ajalooline fonoloogia on olnud oluline osa laiemast Kagu-Aasia diakroonia uurimisest ja saanud keskseks meie arusaamises tonogeneesi moodustumisest. Tonogenees on eraldiseisva tooni väljaarenemine varasematest mittetonaalsetest kontrastidest. Paljud vietnami keele foneetilised ja fonoloogilised uuringud keskenduvadki just toonisüsteemile.

Vietnami keel on toonikeel. Selles puudub grammatiline sugu.

Maa (piirkond)
  • Vietnam
    Vietnam (ametliku nimega Vietnami Sotsialistlik Vabariik) on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaare idarannikul. Piirneb Hiina, Laose ja Kambodžaga.

    Rohkem kui poole riigi aladest hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt haritavad alad paiknevad Hồng Hà ja Mekongi jõe ääres.