Šona keel
Šona keel on Nigeri-Kordofani hõimkonna Bantu S-rühma keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse peamiselt Zimbabwes. Šona keel on šonade emakeel ja üks Zimbabwe ametlikest riigikeeltest. Zimbabwes kõneleb šona keelt 9 miljonit inimest ehk rohkem kui 80% elanikkonnast. Šona keelt kõneldakse ka Sambias, Mosambiigis ja Botswanas. Šona keelega sarnaneb kõige rohkem tonga keel, mida kõneldakse samuti Zimbabwes ja Sambias.
Šona keelt kõneleb hinnanguliselt 10 759 200 inimest. Sel on mitu murret. Põhimurded on kalanga, karanga, korekore, manjika, ndau ja zezuru murre. Kaks peamist murret on karanga ja zezuru.
Šona keelt õpetatakse ka koolides, kuid seda ei kasutata õppekeelena. Šona keelel on küllaltki arenenud kirjandus, arvestades, et esimene šonakeelne raamat anti välja juba aastal 1957. Raamatu pealkiri on "Feso" ja selle autor on Zimbabwe kirjanik Solomon Mutswairo. Raamat läheb ajas sadu aastaid tagasi, kirjeldades aega enne Briti kolonisatsiooni. Mutswairo raamat osutus väga populaarseks ning seda õpetati isegi koolides.
Mõiste šona võttis 1931. aastal esimesena kasutusele Lõuna-Aafrika õpetlane Clement Doke, kes ühendas selle nimetuse alla vastastikku mõistetavad murded. Šona keele juured ulatuvad Monomatapo impeeriumi ja Suur-Zimbabwe tsivilisatsiooni.
Šona keelt kõneleb hinnanguliselt 10 759 200 inimest. Sel on mitu murret. Põhimurded on kalanga, karanga, korekore, manjika, ndau ja zezuru murre. Kaks peamist murret on karanga ja zezuru.
Šona keelt õpetatakse ka koolides, kuid seda ei kasutata õppekeelena. Šona keelel on küllaltki arenenud kirjandus, arvestades, et esimene šonakeelne raamat anti välja juba aastal 1957. Raamatu pealkiri on "Feso" ja selle autor on Zimbabwe kirjanik Solomon Mutswairo. Raamat läheb ajas sadu aastaid tagasi, kirjeldades aega enne Briti kolonisatsiooni. Mutswairo raamat osutus väga populaarseks ning seda õpetati isegi koolides.
Mõiste šona võttis 1931. aastal esimesena kasutusele Lõuna-Aafrika õpetlane Clement Doke, kes ühendas selle nimetuse alla vastastikku mõistetavad murded. Šona keele juured ulatuvad Monomatapo impeeriumi ja Suur-Zimbabwe tsivilisatsiooni.
Maa (piirkond)
-
Zimbabwe
Zimbabwe (varasem nimi Rodeesia) on merepiirita riik Aafrika lõunaosas. Piirneb idas Mosambiigi, lõunas Lõuna-Aafrika Vabariigi, edelas Botswana ning põhjas Sambiaga. Pealinn on Harare (endise nimega Salisbury). Aprillis 1980 lõppes 15 aastat kestnud valgete vähemuse valitsus ning Zimbabwe põliselanikud moodustasid enamusvalitsuse, mida rahvusvaheliselt tunnustati.
Zimbabwel on kolm ametlikku keelt: inglise, šona ja ndebele. Zimbabwe sai alguse Briti isemajandava Lõuna-Rodeesia kolooniana, mille maad võeti Briti Lõuna-Afrika Kompaniilt.