Austria lipp
Austria lipp on Austria riigi ametlik lipp.
Tegu on maailma vanima lipuga, mida kasutatakse riigilipuna. Teadaolev kasutus algas juba 1230. aastal.
Rahvuslippu aluseks on võetud 13. sajandist pärinev Babenbergide puna-valge-punane vapikilp, ka Austria lipp on samade värvidega horisontaalsete laidudega trikoloor. Lipp võeti kasutusele 1. mail 1945.
Valge laid sümboliseerib Doonau jõge.
Punased (PMS 186C) laiud õitsvat Austriat.
Pärimuse järgi tekkis sümbol Kolmanda ristisõja ajal, kui 1191 pühal maal peetud Acra lahingus värvus Austria hertsogi Leopold V valge keep verest punaseks peale ühe riba, mis asetses keskpaigas ja jäi laia mõõgavöö alla. Sellelt keebilt saigi Austria oma värvid ja vapi.
Tegu on maailma vanima lipuga, mida kasutatakse riigilipuna. Teadaolev kasutus algas juba 1230. aastal.
Rahvuslippu aluseks on võetud 13. sajandist pärinev Babenbergide puna-valge-punane vapikilp, ka Austria lipp on samade värvidega horisontaalsete laidudega trikoloor. Lipp võeti kasutusele 1. mail 1945.
Valge laid sümboliseerib Doonau jõge.
Punased (PMS 186C) laiud õitsvat Austriat.
Pärimuse järgi tekkis sümbol Kolmanda ristisõja ajal, kui 1191 pühal maal peetud Acra lahingus värvus Austria hertsogi Leopold V valge keep verest punaseks peale ühe riba, mis asetses keskpaigas ja jäi laia mõõgavöö alla. Sellelt keebilt saigi Austria oma värvid ja vapi.
Riigilipp
Maa (piirkond) - Austria
Warning: getimagesize(/Image/Map/MP2782113.gif): failed to open stream: No such file or directory in /home/mapnlee7/public_html/MAPNALL/article.php on line 532
 |
 |
Austria piirneb läänes Liechtensteini ja Šveitsiga, lõunas Itaalia ja Sloveeniaga, idas Ungari ja Slovakkiaga ning põhjas Saksamaa ja Tšehhi Vabariigiga. Austria pindala on 83 879 km². Maastik on väga mägine, kuna suure osa territooriumist võtavad enda alla Alpid. Ainult 32% territooriumist asub merepinnast madalamal kui 500 meetrit. Austria kõrgeim punkt on Großglockneri mägi (3798 meetrit merepinnast ), madalaim punkt asub Neusiedler See läheduses ja on 115 meetrit merepinnast.