Riigilipp - Kõrgõzstani lipp

Kõrgõzstani lipp on Kõrgõzstani Vabariigi ametlik lipp.

Pilt:FIAV_historical.png Kirgiisi NSV lipp 1952–1991

Riigi- ja rahvuslippu kasutati esmakordselt 3. märtsil 1992. See juhtus Helsingis Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise (OSCE) järelkonverentsil, millel Kõrgõzstan võeti NSV Liidu järglasena OSCE liikmeks.

Kõrgõzstani plagu on punane. Algselt tähendab sõna 'kirgis' punast ja ka pärimuse järgi oli rahvuskangelasel Manasil, kes ühendas nelikümmend kirgiisi hõimu, punane lipp. Lipu keskel olev sümbol kujutab karjuse telgi (jurta) punutud lage, mille kaudu pääseb telki valgus ja väljub suits. See viitab kirgiisi karjakasvatajate igivanale eluviisile, aja ja ruumi ühtsusele, elu allikale ja kodule. Stiliseeritud jurta on lipul kujutatud päikesena, millel on nelikümmend kiirt, mis tähistavad neljakümmet hõimu. Päike on valguse ja igavese elu sümbol.

Presidendi lipp on punane plagu, mis on ääristatud neljast küljest kollase kitsa ribaga. Punase välja keskel on kuldse ja valgega kujundatud Kõrgõzstani vapp, vapi ümber on kollaste äärtega punane sõõr, millel on kiri "КЫРГЫЗ РЕСПУБЛИКАСЫНЫН ПРЕЗИДЕНТИ". Lipu proportsioonid on 3:5.

Aastatel 1937–1991 eksisteeris praeguse Kõrgõzstani territooriumil Kirgiisi NSV ning kasutusel oli Kirgiisi NSV lipp.

Aastatel 1991–1992 kasutas Kõrgõzstani Vabariik Kirgiisi NSV lippu ilma sirbi ja vasara ning viisnurgata.

* Kõrgõzstani vapp

* Kirgiisi NSV lipp

NASA satelliidifoto põhjal tehtud pilt Kõrgõzstanist

Kõrgõzstan (ka Kirgiisia) on merepiirita riik Sise-Aasias. Piirneb Kasahstani, Usbekistani, Hiina ja Tadžikistaniga.