Kaart - Ida-Timor (Democratic Republic of Timor-Leste)

Ida-Timori lipp

Ida-Timor (portugali Timor-Leste, tetumi Timór Lorosa’e) on riik Aasias, Malai saarestikus, Timori saare idaosas. 1976. aastani kandis nime Portugali Timor.

See on esimene 21. sajandil iseseisvunud riik.

Timori saar asustati kolme lainena, mille käigus inimesed liikusid üle kogu Australaasia. Usutavasti elavad Timoril tänapäevani kõigi kolme laine järeltulijad.

Esimene laine toimus üle 40 000 aasta tagasi. Selle käigus hõlvasid inimesed Austraalia ja Paapua Uus-Guinea. Nende järeltulijad on Austraalia aborigeenid.

Teine laine toimus umbes 5000 aastat tagasi. Need olid austroneeslased. Selle laine käigus toodi Timorile põllumajandus.

Kolmanda rühma moodustasid protomalailased, kes pärinevad Lõuna-Hiinast ja Põhja-Indohiinast.

Mägine maastik hoiab neid inimrühmi eraldi ja see on ka üks põhjus, miks tänapäeval räägitakse Ida-Timoril nii paljusid keeli.

14. sajandil haarati Timor Hiina ja India kaubateedesse. Timorist hakati välja vedama lõhnavat sandlipuud, orje, mett ja vaha.

Varased eurooplastest maadeavastajad, näiteks Antonio Pigaletta Magalhãesi ümbermaailmareisi ajal, teatasid 16. sajandi algul, et Timor jaotub hulga hõimude või riigikeste vahel. Kõige tähtsam neist oli Wehali kuningriik Kesk-Timoris, mille pealinn oli tänapäeva Lääne-Timoris asuv Larani küla. See riik hõlmas mitut rahvusrühma ja portugallaste teatel maksid kõik ülejäänud kuningad saarel neile andamit. 1642 ja 1665 korraldasid portugallased Wehali vastu sõjaretke ning laastasid ja vallutasid kogu Timori.

Mis aastal Timor Portugali võimu alla läks, on mitmeti tõlgendatav, sest see toimus sammhaaval. Näiteks esimesed Portugali alalised elanikud Timoril olid dominikaani mungad 1556 Lifau linnas, kuid see ei tähenda veel Timori saamist Portugali asumaaks. Portugallased viisid Timorile maisi, kohvi, katoliikluse ja kirjaoskuse.