Kaart - Antofagasta

thumb Antofagasta on linn Tšiili põhjaosas Vaikse ookeani rannikul, Antofagasta provintsi ja Antofagasta piirkonna keskus.

Linnast idas algab Atacama kõrb.

Linna lähedal asuvad vasemaagi ja salpeetrikaevandused. Antofagasta sadama kaudu toimub maavarade eksport. Oma sadama ja kaubanduse tõttu on Antofagasta üks tähtsamaid linnu Tšiili majanduses.

Antofagastas elasid algselt merekorilased tšangod. Arvatavasti pärineb linna praegune nimi nendelt, sest nad nimetasid praegust La Portada loodusmälestist Antofagasti 'päikesevärav'.

Kui rajati iseseisvad riigid Tšiili ja Boliivia, oli praeguse Antofagasta kuuluvus alguses kokku leppimata. Iseseisvumisel 1825 pretendeeris alale Boliiviale ning rajas praegusest Antofagastast umbes 130 km põhja poole sadamalinna Cobija. Piirkonna vähene elanikkond koosnes aga valdavalt Tšiili kodanikest 90...95%. Ka 1818 iseseisvunud Tšiili pretendeeris sellele piirkonnale. Et tegemist oli viljatu ja näiliselt kasutu kõrbepiirkonnaga, ei omistanud kumbki riik sellele küsimusele siiski praktilist tähtsust.

Aastal 1866 avastati piirkonnas suur salpeetrileiukoht. Salpeeter oli tol ajal väga tähtis väetiste ja lõhkeaine tooraine, nii et piiriküsimus omandas nüüd suure majandusliku ja poliitilise tähtsuse.

Kuigi Boliivia riik asutas Antofagasta linna 1868, oli see juba varem asustatud Tšiili maadeuurijate poolt maalemineku- ning pelgu- ja puhkepaigana Boliivia rannikul. Seda asulat veel ametlikult ei tunnustatud.

Enne koha asutamist seadis Juan López, keda peetakse linna esimeseks elanikuks, end sisse Peña Blanca ('valge kalju') sektorisse, mida praegu tuntakse La Chimba nime all, ning alustas seal mineraalide kaevandamist.

18. septembril 1866 said José Santos Ossa ja Francisco Puelma Boliivia valitsuselt kontsessiooni salpeetrialadele. Ekspeditsioon, mida juhtis José Santos Ossa, mille teejuht oli Alfredo Ossa y Hermenegildo ja geoloog Juan Zuleta, avastas rikkalikud salpeetrivarud Salar del Carmeni sektoris praegusest Antofagastast ida pool. José Santos Ossa, Francisco Puelma ja Manuel Antonio de Lama leppisid kokku moodustada Atacama kõrbe uurimise seltsi (Sociedad Exploradora del Desierto de Atacama). 19. märtsil 1868 asutati kompanii Melbourne Clark, kuhu kaasati ka inglise kapitali. 5. septembril 1868 laiendati Boliivia valitsuselt saadud kontsessiooni 15 aastale. Seejärel hakati kiiresti asustama asulat, mis novembris 1866 sai nimeks La Chimba.

Pärast Iquique ja Cobija maavärinat 13. augustil 1868 tuli La Chimbat kui kaevandusasulat ametlikult tunnustada. 27. augustil 1868 tegi Boliivia president Manuel Mariano Melgarejo Rannikudepartemangu prefektile ülesandeks La Chimba ametliku asutamise seltorisse, mille piirid tõmbasid volinikud Hilario Ruíz ja José Santos Prada. 22. oktoobril 1868 asutati ametlikult asula ja sadam La Chimba nime all. Hiljem nimetati linn ümber Antofagastaks. Asula ja sadama esimese ametliku plaani joonistas José Santos Prada 14. septembril 1869. Selle dokumendiga piiristati kompanii Melbourne Clark ala, 17 kvartalit ja keskväljak.