Kaart - Birštonas

left Birštonas (poola keeles Birsztany, saksa keeles vanasti Birschtannen, Birstein) on linn Leedus, Birštonase omavalitsuse halduskeskus. Kuurortlinn merepinnast 79 meetri kõrgusel Nemunase kaldal, Birštonase valla kõrval üks kahest Birštonase omavalitsuse haldusüksusest. Linn asub Nemunase kaldal, seal on Nemunase loogete regionaalpargi administratiivkeskus.

Peamiseks tööstusharuks on mineraalvee tootmine (Vytautas, Versmė, Danutė, Vaidilutė jms).

Haridust annavad keskkool ja põhikool. Linnas asuvad kultuurikeskus ja raamatukogu, seal on ka polikliinik ja vanadekodu. Vaatamisväärsusteks on vanalinn, koduloomuuseum, katoliku kirik aastast 1909, linna lõunaservas asuv Vytautase mäeks kutsutud Birštonase linnamägi ja Birštonase sakraalmuuseum. Linnas on arvukalt skulptuure. Alates aastast 1980 peetakse seal džässmuusika festivali „Birštonas Jazz“; tegemist on vanima džässifestivaliga Leedu aladel.

Linna järgi on nimetatud Gėluva lademe ja Jaagarahu lademe Birštonase kihistu.

Birštonase linnamägi

Birštonast on esmamainitud 1382. aastal Marburgi Wigandi kroonikas (Birsten või Birstan). Toona kuulus Birštonas Nemunase kallast kaitsvate linnuste süsteemi, mis olid Vytautase residentsid.

Asulat ennast on esimest korda mainitud aastal 1387 kui alevit. XIV-XV sajandil asus seal Birštonase mõis, mis oli küll riigimõis, aga seda ei kasutanud mitte Leedu suurvürstid, vaid tegemist oli Poola kuningate jahilossiga. Alev sai linna staatuse aastal 1518, kuid see kuulus nn. õigusteta linnade hulka, linnaõigused sai Birštonas aastal 1539.

Birštonase kuursaal

Aastal 1846 avastati sealsed mineraalveeallikad ja aastaks 1851 kujunes Birštonas taas kuurordiks. Tsaariajal kasutati alevi kohta vene keeles nimekuju Бирштаны. Aastal 1905 (1906) põles alevi keskus maha. Esimese maailmasõja eel käis alevis tervist parandamas ligi 2000 inimest aastas.

Aastal 1924 võeti Leedu Punase Risti eestvedamisel ette kuurordi moderniseerimine. Alev elektrifitseeriti, majadesse viidi sisse veevärk ja kanalisatsioon. Toona rajati sinna ka esimene ametlik sanatoorium. Aastal 1927 rajati linna mudaravila ja seal hakati pakkuma ka turbavanne.