Chișinău (Municipiul Chişinău)
 |
 |
Varem oli eesti keeles tuntud venekeelse nimekuju Kišinjov all. Moldova keele kürillilises kirjaviisis oli nime kuju Кишинэу (transkriptsioonis Kišineu).
Linn asub Dnestri lisajõe Bîci ääres.
Linna on ürikus esmamainitud 1466. aastal, linnaõigused sai 1712. aastal. Kuulus 16. sajandist Türgile, alates 1812. aastast, pärast järjekordset Vene-Türgi sõda, Venemaale. Linn oli Bessaraabia oblasti ja Bessaraabia kubermangu keskus. 1856. aastal oli linn Venemaa keisririigi suuruselt viies linn Peterburi, Moskva, Odessa ja Riia järel. 1918. aastal kuulutati välja nõukogude võim, kuid veel samal aastal läks linn Rumeenia võimu alla. Vahepeal, 6. veebruarist kuni 9. aprillini 1918 oli linn iseseisva riigi, Moldova Demokraatliku Vabariigi pealinn. Pärast Bessaraabia vallutamist Punaarmee poolt 1940. aastal sai linnast Moldaavia NSV pealinn. Aastatel 1941–1944 hõivasid Bessaraabia Saksa ja Rumeenia väed ja linn läks tagasi Rumeeniale. Teise maailmasõja järel jäi linn taas NSV Liidule. 1991. aastal, pärast NSV Liidu lagunemist, sai linnast Moldova Vabariigi pealinn.
Kaart - Chișinău (Municipiul Chişinău)
Kaart
Maa (piirkond) - Moldova
 |
 |
| Moldova lipp | |
Tänapäevane Moldova riik on tekkinud ajaloolise Bessaraabia aladel ja välja arenenud 20. sajandil, mille jooksul oli Moldova nii Rumeenia osa kui ka Nõukogude Liidu liiduvabariik. Iseseisvuse Nõukogude Liidust kuulutas Moldova välja 27. augustil 1991 pärast augustiputši. Omariikluse saavutanud Moldova on üles ehitanud neutraalse ja parlamentaarse vabariigi, mis osaleb mitmetes rahvusvaheliste organisatsioonide (sealhulgas ka ÜRO, WTO ja OSCE) tegevuses.
Valuuta / Keel
| ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
|---|---|---|---|
| MDL | Moldova leu (Moldovan leu) | L | 2 |
| ISO | Keel |
|---|---|
| RO | Rumeenia keel (Romanian language) |
| TR | Türgi keel (Turkish language) |
| RU | Vene keel (Russian language) |
