Kėdainiai rajoon (Kėdainiai)
Rajooni pindala on 1677 km². 2014. aasta seisuga elas seal 50 906 inimest.
Rajoon moodustati 1950. aastal. Rajoon koosneb järgmistest valdadest: Dotnuva, Gudžiūnai, Josvainiai, Kėdainiai, Krakėse, Pelėdnagiai, Pernarava, Surviliškise, Šėta, Truskava ja Vilainiai vald.
Kėdainiai rajooni omavalitsused
Halduskeskus on Kėdainiai linn. Teised tähtsamad asulad on Akademija, Dotnuva, Gudžiūnai, Josvainiai, Krakėse, Pagiriai, Pernarava, Surviliškise, Šėta ja Truskava alevid. 2011. aasta seisuga olid elanikest 95,78% leedulased, 2,17% venelased, 0,61% poolakad, 0,28% ukrainlased, 0,26% valgevenelased, 0,07% mustlased, 0,03% sakslased ja 0,8% oli teistest rahvustest.
Rajooni suurimad jõed on Nevėžis ja selle lisajõed Šušvė, Liaudė, Dotnuvėlė, Smilga, Barupė ning Obelis koos Lankesaga. Madalaim koht asub rajooni lõunaosas Nevėžise kaldal (21 meetrit), kõrgeim koht asub aga Gudžiūnai lähistel (113 m). Rajooni territoorium jääb osaliselt Krekenava regionaalpargi territooriumile.
Kėdainiai rajooni läbib Via Baltica.
* Rajooni koduleht (leedu keeles)
Kaart - Kėdainiai rajoon (Kėdainiai)
Kaart
Maa (piirkond) - Leedu Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (1918–1919)
Leedu lipp |
Leedu Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (leedu keeles Lietuvos Tarybų Socialistinė Respublika, vene keeles Литовская Советская Социалистическая Республика) oli sõdadevahelisel perioodil lühikest aega eksisteerinud Nõukogude Venemaa nukuriik. Selle kuulutas 16. detsembril 1918 välja Vincas Mickevičius-Kapsukase ajutine revolutsiooniline valitsus. Esimene Leedu NSV kadus 27. veebruaril 1919, kui see liideti Valgevene Nõukogude Sotsialistiku Vabariigiga ning moodustati Leedu-Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik.
Valuuta / Keel
ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
---|---|---|---|
EUR | Euro (Euro) | € | 2 |
ISO | Keel |
---|---|
LT | Leedu keel (Lithuanian language) |
PL | Poola keel (Polish language) |
RU | Vene keel (Russian language) |