Negros (Negros Island Region)
Negrose asendikaart Negros on üks Visayani saartest. Ta kuulub Filipiinidele.
Negrosest edelasse jääb Sulu meri ja läände sellesse kuuluv Panay laht, põhja jääb Visayani meri ja kagusse Boholi meri. Saartest jäävad loodesse Guimaras ja selle taga olev Panay, itta Cebu, kagusse Siquijor ja lõunasse Mindanao. Kaugemal läänes asuvad väikesed Cagayani saared ja Arena saar.
Negrose pindala on 12 710 km². Saar on mägine ja vulkaaniline, kõrgus kuni 2465 meetrit.
Saar on põhja-lõuna suunas piklik. Halduslikult on ta jagatud pikuti pooleks. Tema lääneosa kuulub Lääne-Visayasi piirkonda, mille keskus Bacolod asub Negrosel. Saare idaosa kuulub Kesk-Visayasi piirkonda, mille keskus Cebu asub samanimelisel naabersaarel.
Negrose suurimad asulad on kõik rannikul ja neid ühendab piki rannikut ümber saare kulgev maantee. Negrose suurimad linnad Lääne-Visayasis on põhja poolt lõuna poole minnes Victorias, Bacolod, Bago, Kabankalan ja Sipalay. Negrose suurimad linnad Kesk-Visayasis on põhja poolt lõuna poole minnes Sagay, San Carlos, Bais, Dumaguete ja Bayawan ehk Tulong. Negrose suurim asula on Bacolod, üle 100 000 elaniku on ka Bagos ja Dumaguetes.
Negrose esialgne nimi oli Buglos. Pärismaalaste keeles tähendab see sõna 'ära lõikama'. Usutavasti oli Negros kunagi osa suuremast maismaamassiivist, mis lagunes ka mandrite triivi tõttu või pärast jääaja lõppemist toimunud ülemaailmse ookeanitaseme tõusu tõttu.
Saare pärismaalased olid negriitode hulka kuuluvad atid. Kui hispaanlased 16. sajandil saarele jõudsid, andsid nad atide nahavärvi järgi saarele nimeks Negros. Samas tunnistasid hispaanlased ka saare esialgset nime: kuningas Felipe II nimetas 1572. aastal Magalhaesi ekspeditsiooni juhtimise üle võtnud ja Hispaaniasse viinud Juan Sebastián Elcano Buglase markiiks ning tema järeltulija, 17. Buglase markii, elab tänapäevalgi Negrosel.
Pärast koloniaalvõimu algust hakkasid saarel tekkima linnad. Neid ei asutanud eurooplased, vaid olemasolevad pärismaalaste külad kasvasid järjest suuremaks. Esimestena said linnaõigused Binalbagan (1573) ja Ilog (1584). Mõlemad on tänapäevalgi linnad ja maakonnakeskused (3. taseme omavalitsusüksuse keskused).
Esimene Filipiinide kindralkuberner Miguel López de Legazpi määras Negrose Panay saarel Otonis resideeriva kuberneri haldusalasse. 1734 sai Negros omaette sõjaväeringkonnaks ja Ilog muudeti saare esimeseks pealinnaks. 1849 viidi saare keskus üle Bacolodi. 1890 moodustati saarel kaks provintsi: Lääne-Negros ja Ida-Negros. Need provintsid on säilinud tänapäevani ja need kuuluvad eri piirkondadesse.
Negrosest edelasse jääb Sulu meri ja läände sellesse kuuluv Panay laht, põhja jääb Visayani meri ja kagusse Boholi meri. Saartest jäävad loodesse Guimaras ja selle taga olev Panay, itta Cebu, kagusse Siquijor ja lõunasse Mindanao. Kaugemal läänes asuvad väikesed Cagayani saared ja Arena saar.
Negrose pindala on 12 710 km². Saar on mägine ja vulkaaniline, kõrgus kuni 2465 meetrit.
Saar on põhja-lõuna suunas piklik. Halduslikult on ta jagatud pikuti pooleks. Tema lääneosa kuulub Lääne-Visayasi piirkonda, mille keskus Bacolod asub Negrosel. Saare idaosa kuulub Kesk-Visayasi piirkonda, mille keskus Cebu asub samanimelisel naabersaarel.
Negrose suurimad asulad on kõik rannikul ja neid ühendab piki rannikut ümber saare kulgev maantee. Negrose suurimad linnad Lääne-Visayasis on põhja poolt lõuna poole minnes Victorias, Bacolod, Bago, Kabankalan ja Sipalay. Negrose suurimad linnad Kesk-Visayasis on põhja poolt lõuna poole minnes Sagay, San Carlos, Bais, Dumaguete ja Bayawan ehk Tulong. Negrose suurim asula on Bacolod, üle 100 000 elaniku on ka Bagos ja Dumaguetes.
Negrose esialgne nimi oli Buglos. Pärismaalaste keeles tähendab see sõna 'ära lõikama'. Usutavasti oli Negros kunagi osa suuremast maismaamassiivist, mis lagunes ka mandrite triivi tõttu või pärast jääaja lõppemist toimunud ülemaailmse ookeanitaseme tõusu tõttu.
Saare pärismaalased olid negriitode hulka kuuluvad atid. Kui hispaanlased 16. sajandil saarele jõudsid, andsid nad atide nahavärvi järgi saarele nimeks Negros. Samas tunnistasid hispaanlased ka saare esialgset nime: kuningas Felipe II nimetas 1572. aastal Magalhaesi ekspeditsiooni juhtimise üle võtnud ja Hispaaniasse viinud Juan Sebastián Elcano Buglase markiiks ning tema järeltulija, 17. Buglase markii, elab tänapäevalgi Negrosel.
Pärast koloniaalvõimu algust hakkasid saarel tekkima linnad. Neid ei asutanud eurooplased, vaid olemasolevad pärismaalaste külad kasvasid järjest suuremaks. Esimestena said linnaõigused Binalbagan (1573) ja Ilog (1584). Mõlemad on tänapäevalgi linnad ja maakonnakeskused (3. taseme omavalitsusüksuse keskused).
Esimene Filipiinide kindralkuberner Miguel López de Legazpi määras Negrose Panay saarel Otonis resideeriva kuberneri haldusalasse. 1734 sai Negros omaette sõjaväeringkonnaks ja Ilog muudeti saare esimeseks pealinnaks. 1849 viidi saare keskus üle Bacolodi. 1890 moodustati saarel kaks provintsi: Lääne-Negros ja Ida-Negros. Need provintsid on säilinud tänapäevani ja need kuuluvad eri piirkondadesse.
Kaart - Negros (Negros Island Region)
Kaart
Maa (piirkond) - Filipiinid
Filipiinide lipp |
Filipiinide geograafilised koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. Itta jääb Filipiini meri, läände Lõuna-Hiina meri ning lõunasse Sulawesi meri. Filipiinidest lõunas on Indoneesia koosseisu kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edelas on Kalimantani Malaisiale kuuluv osa. Idas teisel pool Filipiini merd laiuskraadil 7,5° N. on Belau ja otse põhjas on Taiwan.
Valuuta / Keel
ISO | Keel |
---|---|
EN | Inglise keel (English language) |
TL | Tagalogi keel (Tagalog language) |