Kaart - Port Moresby

Port Moresby (tok-pisini keeles Pot Mosbi või Mosbi) on Paapua Uus-Guinea pealinn. Linn moodustab ühtaegu omaette 1. järgu haldusüksuse (ringkond).

Port Moresby asub Uus-Guinea saare kagurannikul Paapua lahe ääres.

Linna asukoht oli juba enne eurooplaste saabumist tähtis kauplemiskoht.

20. veebruaril 1873 heiskas kapten John Moresby selles asulas Suurbritannia lipu ja kuulutas selle paiga Suurbritannia osaks. Ta nimetas selle oma isa, admirali Fairfax Moresby järgi.

Eurooplaste tegelik kolonisatsioon algas kümmekond aastat hiljem. Asulast sai Briti Uus-Guinea pealinn. 1906 läks Briti Uus-Guinea Austraalia haldusse, 1918 lisandus sellele endine Saksa Uus-Guinea. Esimene lihapood ja esimene vürtspood avati 1909. Elekter saabus linna 1925 ja kanalisatsioon 1941. 1975. aastal sai ta iseseisvunud riigi pealinnaks.

Port Moresby on üks kõige kiiremini kasvavaid linnu Australaasias. Aastas suureneb linna elanike arv kuni 4%. Näiteks 1980 oli linnas 120 tuhat ja 1990. aastal 195 tuhat elanikku.

Linna teenindab Jacksoni lennujaam. See on Paapua Uus-Guinea suurim lennujaam. Lennuühendus on Paapua Uus-Guinea jaoks väga tähtis, sest raudtee riigis puudub ja maanteevõrk ei ole pidev. Seetõttu ei ole paljudesse asulatesse võimalik jõuda muul moel kui meritsi ja õhutsi. Jacksonist toimuvad regulaarlennud Brisbane'i, Cairnsi, Honiarasse, Hongkongi, Kuala Lumpurisse, Manilasse, Nadisse, Naritasse, Singapuri ja Sydneysse.

Port Moresby sõpruslinnad on Jayapura (Indoneesia), Jinan (Hiina, alates 1988) ja Townsville (Austraalia, alates 1983).

Linnas on väga kõrge kuritegevuse tase. Ajakiri Economist nimetas Port Moresby 2004 maailma kõige halvema elukvaliteediga pealinnaks. Linnas toimub väga palju vägistamisi, rööve ja mõrvu. Suurt osa linnast kontrollivad kuritegelikud jõugud. Töötus jääb 60% ja 90% vahele ning mõrvu toimub 3 korda sagedamini kui Moskvas ja 23 korda sagedamini kui Londonis.

Port Moresby on sageli kaetud suitsulooriga. Seda tekitavad arvukad järelevalveta jäetud lõkked teede ääres ja jäätmaadel, mis vahel tulekahjudeks muutuvad. Tuletõrje nendega üldiselt ei tegele, kui just olulised hooned tuleohtu ei satu.