Sarajevo
 |
 |
Linn asub Miljacka jõe orus, Dinaari mägedes merepinnast 542 m kõrgusel.
Sarajevo oli asustatud juba neoliitikumis. Sealsed asukad kuulusid Butmiri kultuuri. Esimesed arheoloogilised leiud sellest tulid päevavalgele 1893 põllumajanduskooli ehitamise käigus Sarajevo eeslinnas Ilidžas. Piirkond oli rikas tulekivi poolest ja see tõmbas ürginimesi ligi. Butmiri kultuur paistis silma omapärase keraamika ja anumate disainiga. Selle kultuuri avastamine oli peapõhjus, miks 1894 korraldati Sarajevos arheoloogide ja antropoloogide kongress.
Hiljem elasid Sarajevo kohal illüürid, kelle asuala hõlmas suurema osa Lääne-Balkanist. Sarajevo kandi illüürid oli sõjakad ja panid roomlastele, keda juhtis Tiberius, vastu seni, kuni kõik ümbruskaudsed hõimud olid juba alistunud.
Pärast Illüüria vallutamist 9. aastal pKr rajasid roomlased nüüdse Sarajevo kohale asula, kuid kuigi palju nad ei ehitanud. Pärast roomlasi asustasid piirkonna goodid, kellele järgnesid 7. sajandil lõunaslaavlased.
Kaart - Sarajevo
Kaart
Maa (piirkond) - Bosnia ja Hertsegoviina
 |
 |
| Bosnia ja Hertsegoviina lipp | |
Lääne-Balkani riikide hulka arvatud Bosnia ja Hertsegoviina piirneb põhjas, läänes ja lõunas Horvaatia, idas Serbia ning kagus Montenegroga. Merepiiri on Bosnial ja Hertsegoviinal vaid ligikaudu 20 km Aadria mere rannikul Neumi linna ümbruses, kuid arvestatavaid sadamaid sellel lõigul ei ole (merre sirutub pikk kaljune poolsaar).
Valuuta / Keel
| ISO | Keel |
|---|---|
| BS | Bosnia keel (Bosnian language) |
| HR | Horvaadi keel (Croatian language) |
| SR | Serbia keel (Serbian language) |