Smolenski oblast (Smolensk Oblast)
Smolenski linna ümbritsevaid maa-alasid ühendava Smolenskimaa esmane riiklik moodustis oli Smolenski vürstiriik, mis rajati 1054. aastal ja arenes kiiresti tänu kesksele asendile Venemaal. 12. sajandi lõpuks oli Smolenskimaast saanud Ida-Euroopa üks tugevaimaid riike ning Smolenski dünastia kontrollis Kiievi-Vene trooni. 1240. aastal, kui mongolid Venemaad rüüstasid, säästsid mongoli väed küll Smolenskit, ent linn pidi hakkama Kuldhordile andamit maksma.
14. sajandil muutus piirkond Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ja Moskva suurvürstiriigi vahelise võimuvõitluse objektiks. Viimane iseseisev Smolenski vürst oli Georgi, kelle valitsusajal vallutas Leedu suurvürst Vytautas linna kolm korda: 1395, 1404 ja 1408. Lõpuks läksid linn ja Smolenskimaa Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi koosseisu.
Aastatel 1404–1514 oli Smolenskimaa Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi koosseisus. Pärast linna tagasivallutamist asuti seda kindlustama ja 1597–1602 ehitati paksude müüridega kivist Smolenski kreml. Sellest hoolimata vallutasid Poola väed Smolenski 1611. aastal pärast 20-kuulist piiramist ning linn ja Smolenski vojevoodkond jäid Rzeczpospolita koosseisu. 1654. aastal vallutasid Venemaa tsaaririigi väed tsaar Aleksei Mihhailovitši juhtimisel Smolenskimaa, piirasid pealinna Smolenskit, mis lõpuks alistus. 1667. aastal sõlmitud Andrussovo vaherahuga jäi Smolensk ja Smolenskimaa Venemaa tsaaririigi valdusse.
Smolenskimaa kuulumise ajal Rzeczpospolita koosseisu moodustus aadliseisus šlahta (служилое дворянство), mille eriõigused säilisid ka Smolenskimaa liitmisel Venemaa tsaaririigiga ja Smolenski šlahtapolgus teenides. Šlahta seast on pärit Venemaa silmapaistvaid sõjaväelasi, riigi- ja kultuuritegelasi ning teadlasi: Potjomkinid, Nahhimovid, Glinkad, Vonljarjarskid, Hrapovitskid, Engelhardtid. Šlahtaadlikele lubatud privileegide eest oli neil keelatud abielluda katoliku usku poolataridega, anda lapsi õppima väljapoole Venemaad või võtta välismaalt (katoliku usutunnistusega riikidest) koduõpetajaid.
Kaart - Smolenski oblast (Smolensk Oblast)
Kaart
Maa (piirkond) - Venemaa
Venemaa lipp |
Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega (viimase kahega meritsi).
Valuuta / Keel
ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
---|---|---|---|
RUB | Venemaa rubla (Russian ruble) | ₽ | 2 |
ISO | Keel |
---|---|
KV | Komi keel (Komi language) |
TT | Tatari keel (Tatar language) |
CE | Tšetšeeni keel (Chechen language) |
CV | Tšuvaši keel (Chuvash language) |
RU | Vene keel (Russian language) |