Tšaad (Republic of Chad)
 |
 |
| Tšaadi lipp | |
Riigi kõrgeim tipp on Tibesti mägismaal paiknev 3415 m kõrgune Emi Koussi vulkaan. Riigi põhjaosa hõlmab Sahara kõrb. Keskosas asub Djourabi kõrb. Läänepiiril asub Tšaadi järv.
1900–1960 oli riik Prantsusmaa valduses.
2005. aastal kuulutas Tšaad end Sudaaniga sõjaseisukorras olevaks. 2006. aasta oktoobris sõlmiti Dakaris Sudaaniga rahu. 2006. aasta märtsis puhkes riigis mässuliste ülestõus, mille käigus rünnati ka pealinna, kuid valitsusväed suutsid rünnaku tagasi lüüa.
Riigis on umbes 200 000 põgenikku Darfurist.
Riigi pindala on 1 259 200 ruutkilomeetrit. Pealinn on N'Djamena, mis asub riigi edelas.
Tšaadis peab minema 20 aastaselt sõjaväkke. Kokku on 9 kasutatavat lennujaama. Tšaadis on poliitikud on kõrgemad inimesed ja tavaelanikud saavad hääletada seaduseid, aga suur osa võimust on presidendil.
Tšaadi loodus on kaetud loomade ja taimedega. Lõunaosa on kaetud rohuga. Koostatud on Tšaadi taimestiku kontrollnimekiri, tuginedes kirjandusele, sidusandmebaasidele, herbaariumikogudele ja maamõõtmistele (1998–2011). Selle aasta andmete järgi on 2288 liiki (sealhulgas 128 autonüümset), 83 alamliiki, 81 sorti, 8 vormi, samas kui kogu eelnevad andmed ütlesid, et on 1600 liiki. Nad kuuluvad 151 perekonda, st. Poaceae (14,6%), Fabaceae (13,6%), Cyperaceae (7,0%), Asteraceae (6,2%), Malvaceae (3,9%) ja Rubiaceae (3,4%). Kokku on 2 173 (88,3%) pärit Tšaadist, sealhulgas 55 (2,2%) endeemilist liiki, 274 (11,0%) on Tšaadile võõrad ja 13 (0,5%) peetakse krüptogeenseteks, ehk ebakindla staatusega. See kujutab endast märkimisväärset värskendust ja varasemat teadmist Tšaadi kohta, mis moodustas 131 (5,3%). Seal on 657 terofüüti (26,7%), 546 phanerofüüti (22,2%), 378 hemikrüptofüüti (15,4%), 256 chamaefüüti (10,4%), 160 geofüüti (6,5%), 107 heofüüti (4,3%), 104 hüdrofüüti (4,2%). Kokku 252 (10,2) võivad olla erinevad eluvormid (nt terofüütid või chamaefüüdid).
