Kaart - Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816)]] Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

1238. aastast pärineb Tallinna, tollase Revali, esimene teada olev mainimine koos kodanikega (ladina keeles civitas Revaliensis).15. mail 1248 sai Tallinn Lübecki linnaõigused. 1285. aastast kuulus Tallinn Hansa Liitu. See soodustas Läänemere idaosa kaubanduslinna mõjuvõimu kasvu ning andis 1346. aastal laokoha õiguse. 14.–16. sajandil arenes Tallinnast strateegilise asukoha tõttu Põhja-Euroopa oluline idakaubandust juhtiv hansalinn.

Tallinna vanalinn, mis koosneb kõrgendikul asuvast Toompeast ja all-linnast, moodustab oma tornistiku ja linnamüüriga ühe Euroopa kõige paremini säilinud keskaegse sadamalinna, mille kaitsesüsteemid kuulusid oma aja tugevaimate hulka. Vanalinn oma praegustes piirides kujunes välja 1355. aastal. Vanalinna piirkond lisati 1997. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse. 2011. aastal oli Tallinn koos Soome ajaloolise pealinna Turuga Euroopa kultuuripealinn.

Tallinn hõlmab tänapäeval 159,31 km² suuruse maa-ala, mis jaguneb kaheksaks linnaosaks, mis jaotuvad omakorda 84 asumiks. Linna halduspiiridesse kuuluvad ühtlasi Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar. Rahvastikuregistri andmeil elab Eesti suurimas linnas 1. jaanuari 2019 seisuga 453 033 inimest. See tähendab, et iga kolmas Eesti elanik on end tallinlaseks registreerinud. Linna elanikkonna enamuse moodustavad nüüdisajal eestlased.

Kesklinnast lääne pool asuvad Kalamaja, Pelgulinna, Lilleküla ja Tondi asum, neist kaugemal Paljassaare (Paljassaare poolsaarel) ja Kopli (Kopli poolsaarel), Harku järvest lõunas Väike-Õismäe ja Mustamäe, mis asuvad kunagistel Kadaka küla maadel. Idakaares paikneb Tallinna suurim park Kadriorg, mille kohal paekaldal asuvad Ülemiste ja Lasnamäe, kaugemal kirdes, Pirita jõe orus, Kose ja Pirita, Viimsi poolsaarel lõpeb linn Merivälja ja Mähe aedlinnaga. Edelas, laialdasel liivikualal, paikneb Nõmme aedlinn, kus eristatakse Rahumäed, Männikut, Hiiut, Kivimäed, Pääsküla, Liivat ja muid paikkondi. 1960. aastatel alustati elamupiirkondade arendamist Mustjõe, Tondi ja Mustamäe piirkonnas; 1971. aasta generaalplaani alusel aga 1970. aastatel Väike-Õismäel ja 1980. aastatel Lasnamäel.

[[Christian August Lorentzeni maal aastast 1809, mis kujutab Lindanise all lahingu võitnud taanlastest ristisõdijaid. Legendi kohaselt ilmus neile sündmuskohal taevas tulevane Dannebrogi ristilipp]] Linna esmamainimise ajaks peetakse aastat 1154, mil Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane araablane Muḩammad al-Idrīsī joonistas maailmakaardile Soome lahe äärse asula qlwry või flwry. Seda on loetud ka kui Kaleverü või Qaleweny. Linnustatud Toompea klindi saarlava (Härjänpää) lähedal paiknevat muistsete eestlaste küla peetakse tänapäeva Tallinna esmaseks asulaks, mille lähikonnas asus lisaks sadamakoht.