Tasmaania (Tasmania)
Tasmaania on Austraalia lõunapoolseim osariik. Valdava osa osariigist moodustab Tasmaania saar, mis on pindalalt maailmas 26. kohal. Saar asub Austraalia mandrist 250 km (150 mi) lõunas. Mandri ja saare vahel on Bassi väin. Osariigile kuulub veel 334 väiksemat lähiümbruse saart. Osariigis on 507 626 elanikku (juuni 2010 seisuga), peaaegu pool neist elab osariigi pealinnas Hobartis.
Tasmaania osariigi pindala on 68 401 km² (26 410 mi²), millest 64 519 km² (24 911 mi²) hõlmab Tasmaania saar. Tasmaania osariigile on iseloomulik puutumata looduse suur osatähtsus, ligi 45% territooriumist moodustavad reservaadid, rahvuspargid ja UNESCO maailmapärandi alad. Osariigis on loodud maailma esimene keskkonnakaitsjate partei (UTG).
Praeguse osariigi on loonud Briti impeerium kui Van Diemeni maa, kuigi Tasmaania aborigeenid olid selle maa asustatud üle 40 000 aasta eest. Aastal 1856 sai osariigist omavalitsusega koloonia ning endine nimi Tasmaania võeti uuesti kasutusele. Aastal 1901 sai Tasmaaniast Austraalia föderatiivse riigi osa.
Tasmaania osariigi haldusalas on ka pooleldi antarktiline Macquarie saar.
Osariigi põhjapoolseim punkt on Boundary laid ning lõunapoolseim punkt Bishopi ja Clerki laid. Osariik on mägine, kõrgeim tipp (1617 meetrit) asub Tasmaania saarel. Elustik on üpris eripärane, esineb palju endeeme.
Osariik on nime saanud hollandlasest maadeavastaja Abel Tasmani järgi, kes on esimesena teatanud saare leidmisest (see oli 24. novembril 1642). Tasman nimetas saare Anthony van Diemeni maaks oma sponsori Anthony van Diemeni järgi, kes oli kuberner Hollandi Ida-India Kompaniis. Inglased lühendasid selle hiljem Van Diemeni maaks. 1. jaanuaril 1856 nimetati see ametlikult ümber Tasmaaniaks, selle esimese eurooplasest avastaja auks.
Tasmaania kohta kasutati mõnikord ka nime Dervon, näiteks Jerilderie kirjas, mille kirjutas Ned Kelly aastal 1879. Kõnekeeles öeldakse osariigi kohta kas "Tassie" või "Tas".
Palawa kani (Tasmaania aborigeenide keel) keeles on Tasmaania nimi Lutriwita.
Tasmaania osariigi pindala on 68 401 km² (26 410 mi²), millest 64 519 km² (24 911 mi²) hõlmab Tasmaania saar. Tasmaania osariigile on iseloomulik puutumata looduse suur osatähtsus, ligi 45% territooriumist moodustavad reservaadid, rahvuspargid ja UNESCO maailmapärandi alad. Osariigis on loodud maailma esimene keskkonnakaitsjate partei (UTG).
Praeguse osariigi on loonud Briti impeerium kui Van Diemeni maa, kuigi Tasmaania aborigeenid olid selle maa asustatud üle 40 000 aasta eest. Aastal 1856 sai osariigist omavalitsusega koloonia ning endine nimi Tasmaania võeti uuesti kasutusele. Aastal 1901 sai Tasmaaniast Austraalia föderatiivse riigi osa.
Tasmaania osariigi haldusalas on ka pooleldi antarktiline Macquarie saar.
Osariigi põhjapoolseim punkt on Boundary laid ning lõunapoolseim punkt Bishopi ja Clerki laid. Osariik on mägine, kõrgeim tipp (1617 meetrit) asub Tasmaania saarel. Elustik on üpris eripärane, esineb palju endeeme.
Osariik on nime saanud hollandlasest maadeavastaja Abel Tasmani järgi, kes on esimesena teatanud saare leidmisest (see oli 24. novembril 1642). Tasman nimetas saare Anthony van Diemeni maaks oma sponsori Anthony van Diemeni järgi, kes oli kuberner Hollandi Ida-India Kompaniis. Inglased lühendasid selle hiljem Van Diemeni maaks. 1. jaanuaril 1856 nimetati see ametlikult ümber Tasmaaniaks, selle esimese eurooplasest avastaja auks.
Tasmaania kohta kasutati mõnikord ka nime Dervon, näiteks Jerilderie kirjas, mille kirjutas Ned Kelly aastal 1879. Kõnekeeles öeldakse osariigi kohta kas "Tassie" või "Tas".
Palawa kani (Tasmaania aborigeenide keel) keeles on Tasmaania nimi Lutriwita.
Kaart - Tasmaania (Tasmania)
Kaart
Maa (piirkond) - Austraalia
Austraalia lipp |
Austraalia kaart
Valuuta / Keel
ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
---|---|---|---|
AUD | Austraalia dollar (Australian dollar) | $ | 2 |
ISO | Keel |
---|---|
EN | Inglise keel (English language) |