Hõbe

Hõbe
[[Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall]]

Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47. See asub keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IB rühmas. Hõbe on iseloomuliku läikega, suurima peegeldusvõime, elektri- ja soojusjuhtivusega plastne ja pehme metall. Keemiliselt on see väheaktiivne, reageerib siiski vesiniksulfiidiga (niiskes õhus tumendab metalli pinda) ning lämmastikhappega ja kuumutamisel ka kontsentreeritud väävelhappega jt oksüdeerijatega, moodustab paljude metallidega sulameid. Ühendites on hõbeda oksüdatsiooniaste peamiselt +1, harvemini +2 või +3. Tähtsamad ühendid on hõbenitraat, -halogeniidid ja mõningad kompleksühendid. Looduses leidub hõbedat ehedalt ja ühenditena, peamiselt lisandina polümetallilistes maakides kulla ja teiste metallidega. Enamik hõbedat toodetakse vase, kulla, tina ja tsingi rafineerimise kõrvalsaadusena. Ehedat hõbedat tunti juba 3000 aastat eKr Egiptuses, Pärsias, Hiinas.

Hõbedat on juba kaua kasutatud väärismetallina, sellest vermitakse münte, tehakse kaunistusi, ehteid, kalleid laua- ja kööginõusid, lisaks on võimalik sellesse investeerida. Tööstuses kasutatakse hõbedat elektrijuhina, samuti peeglite valmistamiseks ning keemias keemiliste reaktsioonide katalüsaatorina. Hõbeda ühendeid kasutatakse fotofilmis, desinfektsioonivahendites ja biotsiidides.

Hõbe on väga plastne (veidi kõvem kui kuld) monovalentne mündimetall, millel on säravvalge läige. Hoolimata sellest, et see on suurima elektrijuhtivusega metall, on kalli hinna tõttu siiski elektriseadmetes kasutusel odavam vask. Suurima elektrijuhtivuse tõttu on hõbe väikseima takistusega metall.

Metallide seas on hõbedal samuti suurim soojusjuhtivus ja üks suuremaid peegeldustegureid (spektri nähtavas osas on alumiiniumil veidike parem peegeldustegur, hõbe peegeldab kehvasti ultraviolettkiirgust). Hõbeda säravvalge läike põhjustab elektronkonfiguratsioon, mille tulemusena peegelduvad kõik elektromagnetlained, mille lainepikkus on üle 300 nanomeetri. Seetõttu peegeldub tagasi kogu nähtav valguse spekter, mis moodustabki valge värvuse.

Hõbeda aatomil on tahkkesendatud kuupvõre (fcc). Hõbe sulab temperatuuril 962 °C, tihedus on 10,49 g/cm3, mistõttu on tegu kergeima väärismetalliga.

Hõbe on puhtas õhus ja vees stabiilne, kuid tuhmub kokkupuutel õhu ja veega, mis sisaldav osooni või vesiniksulfiidi, millest viimase toimel moodustub must hõbesulfiidi kiht, mida saab eemaldada lahjendatud soolhappega (HCl).

Hõbeda levinuim oksüdatsiooniaste on +1 (näiteks hõbenitraat AgNO3), vähem levinumad on +2 (näiteks hõbe(II)fluoriid AgF2), +3 (näiteks kaaliumtetrafluoroargentaat KAgF4 ) ja +4 (näiteks kaaliumheksafluoroargentaat(IV) K2AgF6).

Hõbedal on tugev antibakteriaalne toime. Näiteks on seetõttu tehtud hõbedast jooginõusid, mis hävitavad baktereid.