Islandi kroon

Islandi kroon
kr
500-kroonine rahatäht (1928) Islandi kroon (islandi keeles króna, mitmuses krónur) on Islandi rahaühik. ISO rahakood on ISK.

Taani kroon võeti Islandil kasutusele 1874. See asendas varem kehtinud Taani riigitaalri. 1885 hakkas Island juba oma pangatähti välja andma. Need olid paberrahad nominaaliga 5, 10 ja 50 krooni. 1904 lisandusid 100-kroonised paberrahad. Raha väljaandmise eest vastutas pank Lansssjod Islands.

Islandi kroon eraldus Taani kroonist peale Skandinaavia Rahaliidu lõppemist esimese maailmasõja alguses ja autonoomia saamist Taanilt 1918. aastal. 1921. aastal emiteeriti Ee

1922. aastal emiteeriti esimesed mündid: 10- ja 25-öörised. 1925. aastal järgnesid 1- ja 2-kroonised mündid ning 1926 1-, 2- ja 5-öörised.

1929. aastal võttis üle 5-krooniste rahade emiteerimise üle teine pank, Landsbanki Íslands. 1935 laskis pank käibele 500-kroonised rahatähed, 1957 25- ja 1000-kroonised rahad.

Island iseseisvus 1944. 1946 muudeti müntide kujundust, et kõrvaldada sealt Christian X monogramm CXR.

1961 sai Islandi keskpangaks Seðlabanki Íslands. Pank andis välja paberrahad nominaaliga 10, 25, 100, 1000 ja 5000 krooni.

1960. aastatel langes Islandi krooni väärtus märgatavalt. 1981 arvestati Islandi krooni väärtus ümber kursiga 1:100. Kasutusele võeti mündid nominaaliga 5, 10 ja 50 ööri ning 1 ja 5 krooni, millele järgnesid 10-kroonised mündid 1984, 50-kroonised 1987 ja 100-kroonised 1995. Kasutusele võeti rahatähed nominaaliga 10, 50, 100 ja 500 krooni, millele järgnesid 1000-kroonised rahad 1984 ning 2000- ja 5000-kroonised rahad 1986.

Tehniliselt jaguneb kroon endiselt 100 ööriks, ehkki öörid ei ole enam ammuilma käibel. 2002 lõpetas tollane peaminister Davíð Oddsson ööride kasutamise Islandi igapäevaelus ja alla 1 krooni väärtuses olevad mündid korjati käibelt ära. Alates 1. oktoobrist 2003 ei võta neid vastu ka Islandi pangad. Ööre kasutatakse ainult valuutakursside arvestamisel.

Majanduskriisi tõttu kaotas Islandi kroon 70% oma väärtusest euro suhtes oktoobrist 2007 oktoobrini 2008.
Maa (piirkond)
  • Island
    Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel. Riigi pealinn on Reykjavík.

    Peaaegu kogu territoorium paikneb Islandi saarel, mis asub Atlandi ookeani keskahelikul ja on vulkaaniliselt aktiivne. Suurt osa Islandist katavad laavaväljad, millest omakorda osa on kaetud liustikega. Inimasustus paikneb suuresti ainult rannikul ja selle läheduses.