Albaania keel
Albaania keele leviala Albaania keel (gjuha shqipe, shqip) kuulub indoeuroopa keelkonda, moodustades selles omaette keelerühma. Ta on satem-keel.
Aastal 1854 tõestati, et albaania keel on indoeuroopa keel. Albaania keelt peetakse kunagise illüüria keele ainsaks järglaseks. Lähemat sugulust teiste indoeuroopa keelerühmadega ei ole leitud. Mõnede uurijate arvates põlvneb albaania keel traakia keelest või on tekkinud keelte keeruka kokkusulamise tulemusena.
Kõnelejad on albaanlased.
Albaanias (3,3 miljonit kõnelejat) ja Kosovos (2 miljonit kõnelejat) on albaania keel riigikeeleks.
Märkimisväärne hulk kõnelejaid elab ka Montenegros ja Serbias (kokku ligi 1 miljon), Põhja-Makedoonias (700 000), Kreekas (Atikas, Boiootias, Lõuna-Euboial ja Salamisel ning Ipeiroses ja Ateenas kokku 140 000), Türgis (300 000) ja Itaalias (90 000).
Kõnelejate koguarv on umbes 6 miljonit, teistel andmetel 7 või 8 miljonit.
Aastal 1854 tõestati, et albaania keel on indoeuroopa keel. Albaania keelt peetakse kunagise illüüria keele ainsaks järglaseks. Lähemat sugulust teiste indoeuroopa keelerühmadega ei ole leitud. Mõnede uurijate arvates põlvneb albaania keel traakia keelest või on tekkinud keelte keeruka kokkusulamise tulemusena.
Kõnelejad on albaanlased.
Albaanias (3,3 miljonit kõnelejat) ja Kosovos (2 miljonit kõnelejat) on albaania keel riigikeeleks.
Märkimisväärne hulk kõnelejaid elab ka Montenegros ja Serbias (kokku ligi 1 miljon), Põhja-Makedoonias (700 000), Kreekas (Atikas, Boiootias, Lõuna-Euboial ja Salamisel ning Ipeiroses ja Ateenas kokku 140 000), Türgis (300 000) ja Itaalias (90 000).
Kõnelejate koguarv on umbes 6 miljonit, teistel andmetel 7 või 8 miljonit.
Maa (piirkond)
-
Albaania
Albaania , ametlikult Albaania Vabariik , on riik Lõuna-Euroopas Balkani poolsaare lääneosas.
Lääne-Balkani riikide hulka arvatud Albaania piirneb idas Kreeka (piiri pikkus 282 km) ja Põhja-Makedooniaga (151 km), idas ja põhjas Kosovo (114 km) ning põhjas Montenegroga (173 km). -
Kosovo
Kosovo on osaliselt tunnustatud riik Euroopas Balkani poolsaare lääneosas. See asetseb Balkani poolsaare keskosas ja hõivab 10 909 km² ala, piirneb läänes Montenegroga, põhjas ja idas Serbiaga, lõunas Põhja-Makedooniaga ja edelas Albaaniaga. Kosovo kuulutas end ühepoolselt Serbiast sõltumatuks 17. veebruaril 2008. Kosovol puudub merepiir ning riigipiiri kogupikkus on 602 km.
Serbia ei tunnusta Kosovo iseseisvust ning peab seda Serbia koosseisu kuuluvaks Kosovo ja Metohija autonoomseks piirkonnaks (serbia Аутономна Покрајина Косово и Метохија / Autonomna Pokrajina Kosovo i Metohija; albaania Qarku Autonom i Kosovës dhe Metohisë). Kosovo iseseisvust on tunnustanud 97 ÜRO liikmesriiki 193st, sealhulgas koos Eestiga 22 Euroopa Liidu liikmesriiki 27st. -
Montenegro
Montenegro (montenegro keeles Crna Gora; eesti keeles eriti varasemal ajal on olnud kasutusel ka nimi "Tšernogooria") on väike mägine riik Balkani poolsaarel Aadria mere ääres.
Lääne-Balkani riikide hulka arvatud Montenegro piirneb Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Kosovo ja Albaaniaga. Rannajoone pikkus on 294 km. Maismaapiiri pikkus on 625 km. -
Põhja-Makedoonia
Põhja-Makedoonia Vabariik (makedoonia keeles Република Северна Македонија, Republika Severna Makedonija) on merepiirita riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare keskosas.
Lääne-Balkani riikide hulka arvatud suuresti mägine Põhja-Makedoonia piirneb Serbia, Bulgaaria, Kreeka, Albaania ja Kosovoga. Riik moodustab põhjapoolse osa ajaloolisest Makedoonia piirkonnast.