Keel - Inuktituti keel

Keel  >  Inuktituti keel

Inuktituti keel

Inuktitut või Ida-Kanada inuiti keel (ᐃᓄᒃᑎᑐᑦ, murdeti ka Inuktitut, Inuttitut, Inuktitun, Inuinnaqtun, Inuttut) on Kanadas räägitav inuiti keel. Keele rääkijaid on üle 35 000 (lisatud Lääne-Kanada inuiti), kellest 200 elab väljaspool traditsioonilisi inuittide alasid.

Inuktituti keelt kõneldakse Kanada Arktika saarestikus ja mujal Põhja-Jäämere rannikul kuni Labradori mere rannikuni. Eristatakse kaht murret ja 14 murrakut.

Inuktituti keel jaguneb lääne- ja idamurdeks. Neid peetakse vahel eraldi keelteks. Seetõttu on väljend "inuktituti keel" kahetähenduslik: ta võib tähendada nii lääne- ja idamurret koos kui ka ainult idamurret. Ida-Kanada inuiti keel jaguneb kuueks murdeks: Kivallirmiutut, Aivilingmiutut, Qikiqtaaluk uannangani, Qikiqtaaluk nigiani, Nunavimmiutitut, Nunatsiavummiutut

Inuktituti keele läänemurde nimi on inuinnaqtun. Kirjakeeli eristab see, et inuktituti kirjutatakse silpkirjas ja inuinnaqtuni ladina kirjas, kuid lisaks kajastatakse inuinnaqtunis ka mõningaid ida- ja läänemurde erisusi.

Inuktituti keel on Kanada Loodealade ja Nunavuti üks ametlikke keeli. Nunavutis on neli ametlikku keelt: inglise keel, prantsuse keel, inuktituti keel ja inuinnaqtun.

Inuktituti keele positsioon inuittide seas on tugev. 2001. aasta rahvaloendus loendas Kanadas 24 000 inuitti, kellest 80% väitis end inuktituti keelt oskavat ja 3500 neist väitis end oskavat üksnes inuktituti keelt.

Ida-Kanada inuiti keel jaguneb kuueks murdeks:

* Kivalliq-Aiviliki murded

* Kivalliq (enda nimi ᑭᕙᓪᓕᕐᒥᐅᑦ Kivallirmiut, Kivallirmiutut, Kivallirmiutun, Inuktitun; ingl. Kivalliq, Keewatin dialect, Caribou dialect, Caribou Inuit (sensu stricto)). Nunavutis ᖃᒪᓂᑦᑐᐊᖅ (Qamanittuaq/Baker Lake) ja ᑎᑭᕋᕐᔭᖅ (Tikirarjuaq/Whale Cove).

* ingl. Qairnirmiut subdialect. Hõimud: Qaernermiut, (?) Harvaqtormiut

Maa (piirkond)

Kanada

Kanada (soovitatav hääldus: esisilbirõhuga [kanada] ) on riik Põhja-Ameerika põhjaosas, mille koosseisu kuulub kümme provintsi ja kolm territooriumi. Selle rannikut ümbritsevad Vaikne ookean läänest, Põhja-Jäämeri põhjast ja Atlandi ookean idast.

Kanada üldpindala on 9 984 670 km² ja selle näitaja järgi see on maailmas Venemaa järel suuruselt teine riik. Maismaapindala järgi (9 093 000 km²) on Kanada maailmas neljas riik. Samuti on see maailma kõige pikema rannajoonega riik (202 080 km).

Keel

Inuktitut (English)  Lingua inuktitut (Italiano)  Inuktitut (Nederlands)  Inuktitut (Français)  Inuktitut (Deutsch)  Língua inuktitut (Português)  Инуктитут (Русский)  Lenguas inuit (Español)  Inuktitut (Polski)  伊努克提圖特語 (中文)  Inuktitut (Svenska)  イヌクティトゥット語 (日本語)  Інуктитут (Українська)  Инуктитут (Български)  이누크티투트어 (한국어)  Inuktitut (Suomi)  Bahasa Inuktitut (Bahasa Indonesia)  Inuktitutas (Lietuvių)  Inuktitut (Dansk)  Inuktitutština (Česky)  Doğu Kanada İnuitçesi (Türkçe)  Inuktituti keel (Eesti)  Inuktitut nyelv (Magyar)  Inuītu valoda (Latviešu)  Ινουκτιτούτ (Ελληνικά)  Tiếng Inuktitut (Tiếng Việt) 
 mapnall@gmail.com