Korsika keel

Korsika keel
Korsika keel (korsika keeles lingua corsa, corsu) on Korsikal ja Sardiinia põhjaosas kõneldav keel, mis kuulub romaani keelte lõunarühma ning sarnaneb itaalia keele Toscana murdega.

Korsika keelel on alates 1974. aastast Prantsusmaa regionaalkeele staatus.

Keelt räägivad korsiklased.

1768. aastani, mil Korsika läks Prantsusmaa valdusse, oli korsika keel ainus saarel kõneldav keel. 1990. aasta seisuga oskasid mingil määral korsika keelt umbes pooled Korsika elanikud ehk 125 000 inimest ning põhikeelena kasutas korsika keelt neist omakorda arvatavalt viiendik.

Korsika keel jaguneb mitmeks murdeks. Bastias ja Cortes räägitakse põhjamurret ning Sartenes ja Porto-Vecchios lõunamurret. Murret, mida räägitakse Ajaccios, peetakse kahe eelmise üleminekumurdeks. Calvis ja Bonifacios räägitakse aga murret, mis meenutab Genovas kõneldavat liguuri keelt.

UNESCO järgi on korsika keel on potentsiaalselt ohustatud keel.

* Korsikakeelne Vikipeedia

Maa (piirkond)
  • Itaalia
    Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.

    Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari.
  • Prantsusmaa
    Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas. Prantsusmaa Euroopa osa, mis on tuntud nime all France métropolitaine, ulatub Vahemerest La Manche'i väina ja Põhjamereni ning Reini jõest Atlandi ookeanini. Prantsusmaale kuulub veel mitu ülemeredepartemangu: Prantsuse Guajaana Lõuna-Ameerikas ning mitu saareüksust Atlandi, Vaikses ja India ookeanis.

    Prantsusmaa pindala on 551 500 km², koos meretaguste piirkondadega 643 801 km². Pindalalt on ta Euroopas kolmas riik Venemaa ja Ukraina järel. Rahvaarv on 62,8 miljonit, koos meretaguste piirkondadega 68,1 miljonit.