Oksitaani keel

Oksitaani keel
[[Oksitaania ja Aragoonia enne 1213. aasta Muret' lahingut Toulouse'i lähedal ]] Oksitaani keel (lenga d'òc, occitan, varem ka provansi keel või provanssaali keel) on romaani keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse Hispaania kirdeosas (Kataloonias), Monacos, Prantsusmaa lõunaosas ning Itaalias. Seda piirkonda nimetatakse kokkuvõtlikult Oksitaaniaks. Samuti kõneldakse oksitaani keelt väikeses enklaavis Guardia Piemonteses (Kalaabrias Itaalias). Keele ühtsuse suhtes on keeleteadlased eri seisukohtadel ning vahel peetakse oksitaani keelt makrokeeleks. Mõned allikad peavad oksitaani keele haruks ka katalaani keelt, mis on mõnele oksitaani dialektile (nt gaskooni keelele) sama lähedane kui oksitaani dialektid üksteisele. 19. sajandi lõpuni peetigi katalaani keelt oksitaani dialektiks.

Tänapäeval on oksitaani keelel ametliku keele staatus Kataloonias, kus Val d'Aranis kõneldakse gaskooni keele Arani murrakut. Oksitaani lähim sugulaskeel on katalaani keel. 2010. aasta septembrist peab Kataloonia parlament oksitaani keele Arani murrakut eelistatavaks ametlikuks keeleks Val d'Aranis.

Ajalooliselt on kogu oksitaani keele kohta kasutatud sünonüümidena nimetusi Limousini dialekt (Lemosin), Languedoci dialekt (Lengadocian), gaskooni dialekt ja hilisemal ajal ka provanssaali dialekt (Provençal, Provençau või Prouvençau). Tänapäeval tähistab nimetus "Provençal" peamiselt oksitaani murret, mida kõneldakse Kagu-Prantsusmaal Provence'is.

Erinevalt suurtest romaani keeltest nagu prantsuse või hispaania keel, ei ole oksitaani keelel ühtset kirjakeelt ning Prantsusmaal, mis hõlmab suurema osa Oksitaaniast, puudub oksitaani keelel ametlik staatus. Selle asemel kasutatakse oksitaani keele jaoks eri kirjaviise, millest mõni on murdeülene, mõni aga põhineb ühel murdel. Kirjakeele väljakujunemist takistab oksitaani keele taandumine igapäevasest kõnepruugist Lõuna-Prantsusmaal ning suured erinevused oksitaani murrete fonoloogias ja sõnavaras.

Põhja- ja idamurretel on ühiseid morfoloogilisi ja foneetilisi jooni galloitaalia ja Oïl' keeltega (nt nasaalvokaalid, lõppkonsonantide kadu, sõnaalguse cha/ja- ca/ga- asemel, uvulaarne R, ümardatud esivokaal diftongi asemel ja konsonandiesine poolvokaal asemel), samas kui lõunamurded jagavad enam ühisjooni iberoromaani keeltega (nt beetatsism, helilised frikatiivid vokaalide vahel heliliste klusiilide asemel ning -ch- -it- asemel) ja gaskooni murdel on rida omapäraseid jooni, mis puuduvad teistest murretest (nt asemel, kadu vokaalide vahel, vokaalidevaheline -r- ja sõnalõpu -t/ch keskaegse -ll- asemel). Murretel on ka suured leksikaalsed erinevused. Mõnes murdes on ühised sõnad prantsuse keelega, teistel aga katalaani ja hispaania keelega (maison/casa "maja", testa/cap "pea", petit/pichon "väike", achaptar/crompar "ostma", entendre/ausir "kuulma", se taire/se calar "vaikima", tombar/caire "kukkuma", p(l)us/mai "rohkem", totjorn/sempre "alati" jne). Sellegipoolest on murrete vahelise vastastikuse arusaadavuse määr suur.

Oksitaani keele pikaajaline säilimine on tõsises ohus. UNESCO Ohustatud keelte punane raamat arvab oksitaani keele kuuest põhimurdest neli (Provençal, Auvergnat, Limousin ja Languedocien) tõsiselt ohustatud keelte hulka, ülejäänud kaks (gaskooni keel ja Vivaro-Alpi murre) aga kindlalt ohustatuteks.

Eesti tõlkija ja kirjanik Johannes Semper on oksitaani keelt iseloomustanud järgmiselt: "See keel on võrreldes prantsuse raamatuliseks tardunud keelega kaugelt mahlakam, konkreetsem, helisevam, nagu seda meil on näiteks võru murral kirjakeele kõrval."

* Oksitaanikeelne Vikipeedia

* Aragóni kuningriik ja Aragóni kroon

* Bernart de Ventadorn
Maa (piirkond)
  • Hispaania
    Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Hispaania riigivalitsemise vormiks on parlamentaarne monarhia. Hispaania on Euroopa Liidu liikmesriik. Hispaania territoorium jaguneb riigi haldusjaotuse alusel 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks. Hispaania pealinn on Madrid.

    Oma kontinentaalses osas piirneb riik lõunas ja idas Vahemerega, välja arvatud maapiir Gibraltariga. Hispaaniast põhja ja kirdesse jäävad Prantsusmaa, Andorra ja Biskaia laht. Lääne ja loode poolt piiravad riiki Portugal ja Atlandi ookean. Hispaania on üks kolmest riigist (teised kaks on Maroko ja Prantsusmaa), millel on rannajoon nii Atlandi ookeaniga kui ka Vahemerega. Lõuna poole jäävast Aafrikast lahutab Hispaaniat kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania 1214 kilomeetri pikkune maapiir Portugaliga on pikim katkematu piirijoon Euroopa Liidus.
  • Prantsusmaa
    Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas. Prantsusmaa Euroopa osa, mis on tuntud nime all France métropolitaine, ulatub Vahemerest La Manche'i väina ja Põhjamereni ning Reini jõest Atlandi ookeanini. Prantsusmaale kuulub veel mitu ülemeredepartemangu: Prantsuse Guajaana Lõuna-Ameerikas ning mitu saareüksust Atlandi, Vaikses ja India ookeanis.

    Prantsusmaa pindala on 551 500 km², koos meretaguste piirkondadega 643 801 km². Pindalalt on ta Euroopas kolmas riik Venemaa ja Ukraina järel. Rahvaarv on 62,8 miljonit, koos meretaguste piirkondadega 68,1 miljonit.