Rumeenia keel
Rumeenia keel on keel, mis kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma.
Rumeenia kirjakeel pärineb 16. sajandist, esialgu kasutati kirillitsat, Transilvaanias aga ka ladina tähestikku. Aastatel 1860–1862 mindi Rumeenias üle ladina tähestikule. Moldaavia ANSV-s ja 1940. aastast Moldaavia NSV-s kasutati 1930–1933 ja 1937–1989 kirillitsat ja nimetust "moldaavia keel".
Keeleküsimus Moldovas jätkub endiselt – Nõukogude ajal oli riigikeeleks "moldaavia keel" ja rõhutati rumeenlaste ja moldaavlaste ajaloolisi erinevusi, moldaavia keelt peeti romaani rühma keeleks, rumeenia keelest eraldi. 1989. aastal võeti Moldaavia NSV-s kasutusele ladina tähestik, 1991. aastal, pärast Moldova iseseisvumist, kuulutati rumeenia keel Moldova ametlikuks keeleks, kuid 1994. aasta põhiseaduses kasutati jälle terminit "moldaavia keel". Tänapäeva Moldovas oli 2004. aasta rahvaloenduse tulemusel enamiku pealinna Chișinău elanike ja kõrgema haridusega inimeste emakeel rumeenia keel, samas kui maaelanike enamiku emakeel oli "moldaavia keel".
Rumeenia keele sõnavara sisaldab umbes 70% ladina päritolu sõnu, 20% moodustavad slaavi päritolu sõnad.
Mõned sõnad:
* da – jah
* nu – ei
* mulțumesc – aitäh
* unu – üks
* doi – kaks
Rumeenia kirjakeel pärineb 16. sajandist, esialgu kasutati kirillitsat, Transilvaanias aga ka ladina tähestikku. Aastatel 1860–1862 mindi Rumeenias üle ladina tähestikule. Moldaavia ANSV-s ja 1940. aastast Moldaavia NSV-s kasutati 1930–1933 ja 1937–1989 kirillitsat ja nimetust "moldaavia keel".
Keeleküsimus Moldovas jätkub endiselt – Nõukogude ajal oli riigikeeleks "moldaavia keel" ja rõhutati rumeenlaste ja moldaavlaste ajaloolisi erinevusi, moldaavia keelt peeti romaani rühma keeleks, rumeenia keelest eraldi. 1989. aastal võeti Moldaavia NSV-s kasutusele ladina tähestik, 1991. aastal, pärast Moldova iseseisvumist, kuulutati rumeenia keel Moldova ametlikuks keeleks, kuid 1994. aasta põhiseaduses kasutati jälle terminit "moldaavia keel". Tänapäeva Moldovas oli 2004. aasta rahvaloenduse tulemusel enamiku pealinna Chișinău elanike ja kõrgema haridusega inimeste emakeel rumeenia keel, samas kui maaelanike enamiku emakeel oli "moldaavia keel".
Rumeenia keele sõnavara sisaldab umbes 70% ladina päritolu sõnu, 20% moodustavad slaavi päritolu sõnad.
Mõned sõnad:
* da – jah
* nu – ei
* mulțumesc – aitäh
* unu – üks
* doi – kaks
Maa (piirkond)
-
Moldova
Moldova (ametlik nimi Moldova Vabariik, rumeenia keeles Republica Moldova, vanemas kirjapildis ka Moldaavia) on merepiirita riik Ida-Euroopas. Valdavalt rumeeniakeelne ja õigeusku Moldova piirneb põhjast, idast ja lõunast Ukrainaga ja läänes lahutab Moldovat Rumeeniast Pruti jõgi. Moldova territooriumil Dnestri vasakkaldal paikneb ka end iseseisvaks kuulutanud rahvusvaheliselt tunnustamata Transnistria. Moldova pealinn ja suurim keskus on Chișinău, kokku elab Moldova riigi ametlikes piires ligi 3 miljonit elanikku. Moldova majandus on suures osas põllumajanduslik ja hoolimata viimaste aastate edusammudest on Moldova üks vaesemaid riike Euroopas.
Tänapäevane Moldova riik on tekkinud ajaloolise Bessaraabia aladel ja välja arenenud 20. sajandil, mille jooksul oli Moldova nii Rumeenia osa kui ka Nõukogude Liidu liiduvabariik. Iseseisvuse Nõukogude Liidust kuulutas Moldova välja 27. augustil 1991 pärast augustiputši. Omariikluse saavutanud Moldova on üles ehitanud neutraalse ja parlamentaarse vabariigi, mis osaleb mitmetes rahvusvaheliste organisatsioonide (sealhulgas ka ÜRO, WTO ja OSCE) tegevuses. -
Rumeenia
Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi. Idaosa ümbritsevad Karpaadid. Riik piirneb põhjas ja kirdes Ukrainaga, kirdes Moldovaga, läänes Ungari ja Serbiaga ning lõunas Bulgaariaga. 1. jaanuarist 2007 on Rumeenia Euroopa Liidu liige.