Keel - Türgi keel

Türgi keel (Türkçe) on turgi keelte oguusi rühma kuuluv keel, Türgi ametlik keel.

Türgi keelt kõnelevad türklased. Nad elavad põhiliselt Anatoolias, Musta mere ja Vahemere (türgi keeles "Valge mere") vahelisel poolsaarel. Türgis räägitakse ka teisi keeli, sealhulgas araabia ja kurdi keelt.

Kõnelejate arv on umbes 80 miljonit. Lisaks ladina tähestiku tähtedele on kasutusel mõned modifitseeritud tähed.

Türgi keele lähemad sugulaskeeled on türkmeeni ja aserbaidžaani keel.

Nagu teisigi turgi keeli, iseloomustab türgi keelt vokaalharmoonia, aglutinatsioon ning rikkalik sufiksite kasutamine. Näiteks mitmust väljendaval sufiksil on kaks kuju -lar või -ler vastavalt sellele, kas sõna tüves on ees- või tagavokaalid.

Türgi keel kasutab ladina kirja. Kirjaviis on fonoloogiline: ühele foneemile vastab üks grafeem. See kirjaviis võeti kasutusele tänapäevase Türgi esimese riigipea Mustafa Kemal Atatürki ajal 1928. aastal. Varem kasutati araabia kirja.

Atatürk rajas ka Türgi keele instituudi, mille ülesandeks oli keele türgipärasemaks muutmine.

Keelekood on standardi ISO 639 järgi tr või tur.

Türgi keel on soovõrdne, selles puudub grammatiline sugu.

Türgi

Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias. Aasia-osa nimetatakse Anatooliaks. Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike-Aasia poolsaar. Türgi piirneb idas Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaani ja Iraaniga, lõunas Iraagi ja Süüriaga ning läänes Egeuse mere, Kreeka ja Bulgaariaga.

Bulgaaria

Bulgaaria (ametlik nimi Bulgaaria Vabariik) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul. Tema naabrid on põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi.

Bulgaaria on 2007. aastast Euroopa Liidu liige.

Küpros

Küprose Vabariik on loodusgeograafiliselt Aasias asuv ja tänapäeval geopoliitiliselt Euroopasse kuuluv saareriik Vahemere idaosas, Väike-Aasia poolsaarest lõunas asuval Küprose saarel. Küprose Vabariigi valitsus kontrollib pärast 1974. aastat Türgi invasiooni saare lääne- ja lõunaosa. Saare põhjaosas moodustatud Põhja-Küprose Türgi Vabariigi ala kuulub küll rahvusvahelise õiguse alusel Küprose Vabariigile, millel aga puudub kontroll ala üle. Küpros on alates 2004 Euroopa Liidu liige. Küprosest veel väiksemad Euroopa Liidu liikmed on Malta ja Luksemburg.

Küprose kreekakeelse nime Κύπρος päritolu pole selge. Nime varaseim säilinud vorm on mükeene keeles. Küprose nimi võib tuletuda sumerikeelsest sõnast vase või pronksi kohta. Teiste versioonide alusel võib nimi tuletuda kreekakeelsetest sõnadest küpressi või henna kohta.

Makedoonia

Makedoonia Vabariik (makedoonia keeles Република Македонија, Republika Makedonija), võimalik et tulevase uue nimega Põhja-Makedoonia Vabariik, on merepiirita riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare lõunaosas.

Lääne-Balkani riikide hulka arvatud Makedoonia piirneb Serbia, Bulgaaria, Kreeka, Albaania ja Kosovoga.

Moldova

Moldova (ametlik nimetus: Moldova Vabariik) on merepiirita riik Euroopas, täpsemalt Ida-Euroopas. Piirneb Ukrainaga idas ja Rumeeniaga läänes. Moldova pealinn on Chișinău.

Moldova territooriumil Dnestri idakaldal paikneb end iseseisvaks kuulutanud rahvusvaheliselt tunnustamata Dnestri-äärne Vabariik ehk Transnistria.