Türgi keel
Türgi keel (Türkçe) on turgi keelte oguusi rühma kuuluv keel, Türgi ametlik keel.
Türgi keelt kõnelevad türklased, kes elavad põhiliselt Anatoolias, Musta mere ja Vahemere (türgi keeles "Valge mere") vahelisel poolsaarel. Türgis räägitakse ka teisi keeli, sealhulgas araabia ja kurdi keelt.
Kõnelejate arv on umbes 80 miljonit. Lisaks ladina tähestiku tähtedele on kasutusel mõned modifitseeritud tähed.
Türgi keele lähemad sugulaskeeled on türkmeeni ja aserbaidžaani keel.
Sarnaselt teiste turgi keeltega iseloomustab türgi keelt vokaalharmoonia, aglutinatsioon ning rikkalik sufiksite kasutamine. Näiteks mitmust väljendaval sufiksil on kaks kuju -lar või -ler vastavalt sõna tüves olevatele ees- või tagavokaalidele.
Türgi keel kasutab ladina kirja. Kirjaviis on fonoloogiline: ühele foneemile vastab üks grafeem. See kirjaviis võeti kasutusele tänapäevase Türgi esimese riigipea Mustafa Kemal Atatürki ajal 1928. aastal, varem kasutati araabia kirja. Araabia kiri sobis hästi Osmanite türgi keele kirjutamiseks, mille sõnavara kasutas palju araabia ja pärsia laensõnu, kuid türgi sõnade jaoks mitte – erinevalt türgi keelest on araabia keeles palju konsonante, kuid vähe vokaale. Atatürk oli keeleteadlastelt küsinud, kui palju võtaks aega keele üleviimine uuele tähestikule, mispeale talle vastati, et umbes viis aastat, mispeale Atatürk ütles: "Me teeme selle ära kolme-viie kuuga."
Atatürk rajas ka Türgi keele instituudi, mille ülesandeks oli keele türgipärasemaks muutmine.
Keelekood on standardi ISO 639 järgi tr või tur.
Türgi keeles puudub grammatiline sugu.
Türgi keelt kõnelevad türklased, kes elavad põhiliselt Anatoolias, Musta mere ja Vahemere (türgi keeles "Valge mere") vahelisel poolsaarel. Türgis räägitakse ka teisi keeli, sealhulgas araabia ja kurdi keelt.
Kõnelejate arv on umbes 80 miljonit. Lisaks ladina tähestiku tähtedele on kasutusel mõned modifitseeritud tähed.
Türgi keele lähemad sugulaskeeled on türkmeeni ja aserbaidžaani keel.
Sarnaselt teiste turgi keeltega iseloomustab türgi keelt vokaalharmoonia, aglutinatsioon ning rikkalik sufiksite kasutamine. Näiteks mitmust väljendaval sufiksil on kaks kuju -lar või -ler vastavalt sõna tüves olevatele ees- või tagavokaalidele.
Türgi keel kasutab ladina kirja. Kirjaviis on fonoloogiline: ühele foneemile vastab üks grafeem. See kirjaviis võeti kasutusele tänapäevase Türgi esimese riigipea Mustafa Kemal Atatürki ajal 1928. aastal, varem kasutati araabia kirja. Araabia kiri sobis hästi Osmanite türgi keele kirjutamiseks, mille sõnavara kasutas palju araabia ja pärsia laensõnu, kuid türgi sõnade jaoks mitte – erinevalt türgi keelest on araabia keeles palju konsonante, kuid vähe vokaale. Atatürk oli keeleteadlastelt küsinud, kui palju võtaks aega keele üleviimine uuele tähestikule, mispeale talle vastati, et umbes viis aastat, mispeale Atatürk ütles: "Me teeme selle ära kolme-viie kuuga."
Atatürk rajas ka Türgi keele instituudi, mille ülesandeks oli keele türgipärasemaks muutmine.
Keelekood on standardi ISO 639 järgi tr või tur.
Türgi keeles puudub grammatiline sugu.
Maa (piirkond)
-
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias. Aasia-osa nimetatakse Anatooliaks. Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike-Aasia poolsaar. Türgi piirneb idas Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaani ja Iraaniga, lõunas Iraagi ja Süüriaga ning läänes Egeuse mere, Kreeka ja Bulgaariaga.
-
Bulgaaria
Bulgaaria (ametlik nimi Bulgaaria Vabariik) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul. Tema naabrid on põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Põhja-Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi.
Bulgaaria on 2007. aastast Euroopa Liidu liige. -
Küpros
Küprose Vabariik on loodusgeograafiliselt Aasias asuv ja tänapäeval geopoliitiliselt Euroopasse kuuluv saareriik Vahemere idaosas, Väike-Aasia poolsaarest lõunas asuval Küprose saarel. Küprose Vabariigi valitsus kontrollib pärast 1974. aasta Türgi invasiooni saare lääne- ja lõunaosa. Saare põhjaosas moodustatud Põhja-Küprose Türgi Vabariigi ala kuulub küll rahvusvahelise õiguse alusel Küprose Vabariigile, millel aga puudub kontroll ala üle. Küpros on alates 2004 Euroopa Liidu liige. Küprosest veel väiksemad Euroopa Liidu liikmed on Malta ja Luksemburg.
Küprose kreekakeelse nime Κύπρος päritolu pole selge. Nime varaseim säilinud vorm on mükeene keeles. Küprose nimi võib tuletuda sumerikeelsest sõnast vase või pronksi kohta. Teiste versioonide alusel võib nimi tuletuda kreekakeelsetest sõnadest küpressi või henna kohta. -
Moldova
Moldova (ametlik nimi Moldova Vabariik, rumeenia keeles Republica Moldova, vanemas kirjapildis ka Moldaavia) on merepiirita riik Ida-Euroopas. Valdavalt rumeeniakeelne ja õigeusku Moldova piirneb põhjast, idast ja lõunast Ukrainaga ja läänes lahutab Moldovat Rumeeniast Pruti jõgi. Moldova territooriumil Dnestri vasakkaldal paikneb ka end iseseisvaks kuulutanud rahvusvaheliselt tunnustamata Transnistria. Moldova pealinn ja suurim keskus on Chișinău, kokku elab Moldova riigi ametlikes piires ligi 3 miljonit elanikku. Moldova majandus on suures osas põllumajanduslik ja hoolimata viimaste aastate edusammudest on Moldova üks vaesemaid riike Euroopas.
Tänapäevane Moldova riik on tekkinud ajaloolise Bessaraabia aladel ja välja arenenud 20. sajandil, mille jooksul oli Moldova nii Rumeenia osa kui ka Nõukogude Liidu liiduvabariik. Iseseisvuse Nõukogude Liidust kuulutas Moldova välja 27. augustil 1991 pärast augustiputši. Omariikluse saavutanud Moldova on üles ehitanud neutraalse ja parlamentaarse vabariigi, mis osaleb mitmetes rahvusvaheliste organisatsioonide (sealhulgas ka ÜRO, WTO ja OSCE) tegevuses. -
Põhja-Makedoonia
Põhja-Makedoonia Vabariik (makedoonia keeles Република Северна Македонија, Republika Severna Makedonija) on merepiirita riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare keskosas.
Lääne-Balkani riikide hulka arvatud suuresti mägine Põhja-Makedoonia piirneb Serbia, Bulgaaria, Kreeka, Albaania ja Kosovoga. Riik moodustab põhjapoolse osa ajaloolisest Makedoonia piirkonnast.