COVID-19
TEM ]] COVID-19 (akronüüm ingliskeelsest nimetusest coronavirus disease 2019) on rahvusvaheline lühend, millega tähistatakse koroonat ehk koroonaviirushaigust, 2019. aastal pandeemiaks laienenud viirushaigust, mida põhjustab koroonaviirus SARS-CoV-2. COVID-19 on laialdase tähelepanu keskmes seoses käesoleva ülemaailmse pandeemiaga. Haigus on levinud ka Eestisse.
11. märtsil 2020 klassifitseeris Maailma Terviseorganisatsioon haiguse pandeemiaks, kui see oli jõudnud juba vähemalt 114 riiki, surnute arv oli ületanud 4000 piiri ja nakatunuid oli tuvastatud üle 120 tuhande. 2. aprillil ületas tuvastatud nakatunute arv miljoni piiri ning surmade arv ligines 52 tuhandele. Mai alguses oli tuvastatud nakatunute arv üle 3,3 miljoni ja surmade arv ligines 240 tuhandele. 20. mail ületas tuvastatud nakatunute arv 5 miljoni piiri, haiguse läbi oli surnud enam kui 326 tuhat inimest. 28. juunil ületas koroonaviirusega nakatunute ametlik arv 10 miljoni piiri.
Haigus on märgatavalt ohtlikum vanemaealistele. Uurides COVID-19 kätte surnute statistikat Itaalias ja Suurbritannias, on hinnatud, et ilma sellesse haigestumata oleks need inimesed elanud keskmiselt veel kümme aastat.
Haiguse nimetus tähendab eesti keeles koroonat ehk koroonaviirushaigust (inglise coronavirus disease) ja "19" akronüümis märgib 2019. aastat, millal see haigus esimest korda tuvastati.
Koroonaviirused on nahkhiirtel arenenud tuhandeid või miljoneid aastaid. Nad on inimestesse kolinud väga hiljuti – võib-olla nii hiljuti kui SARS-CoV-2, COVID-19 eest vastutava viiruse puhul.
COVID-19 on esimene koroonaviiruse põhjustatud pandeemia.
Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkusena, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid, eelkõige köha. Kehasse jõuab viirus silmade, suu või nina kaudu ning levib limaga hingamisteedesse. Sissehingatava õhuga pääseb viirus kopsude alaossa ja tungib kopsu rakkudesse.
11. märtsil 2020 klassifitseeris Maailma Terviseorganisatsioon haiguse pandeemiaks, kui see oli jõudnud juba vähemalt 114 riiki, surnute arv oli ületanud 4000 piiri ja nakatunuid oli tuvastatud üle 120 tuhande. 2. aprillil ületas tuvastatud nakatunute arv miljoni piiri ning surmade arv ligines 52 tuhandele. Mai alguses oli tuvastatud nakatunute arv üle 3,3 miljoni ja surmade arv ligines 240 tuhandele. 20. mail ületas tuvastatud nakatunute arv 5 miljoni piiri, haiguse läbi oli surnud enam kui 326 tuhat inimest. 28. juunil ületas koroonaviirusega nakatunute ametlik arv 10 miljoni piiri.
Haigus on märgatavalt ohtlikum vanemaealistele. Uurides COVID-19 kätte surnute statistikat Itaalias ja Suurbritannias, on hinnatud, et ilma sellesse haigestumata oleks need inimesed elanud keskmiselt veel kümme aastat.
Haiguse nimetus tähendab eesti keeles koroonat ehk koroonaviirushaigust (inglise coronavirus disease) ja "19" akronüümis märgib 2019. aastat, millal see haigus esimest korda tuvastati.
Koroonaviirused on nahkhiirtel arenenud tuhandeid või miljoneid aastaid. Nad on inimestesse kolinud väga hiljuti – võib-olla nii hiljuti kui SARS-CoV-2, COVID-19 eest vastutava viiruse puhul.
COVID-19 on esimene koroonaviiruse põhjustatud pandeemia.
Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkusena, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid, eelkõige köha. Kehasse jõuab viirus silmade, suu või nina kaudu ning levib limaga hingamisteedesse. Sissehingatava õhuga pääseb viirus kopsude alaossa ja tungib kopsu rakkudesse.