Kirgiisi keel
Kirgiisi keel (kirgiisi keeles кыргыз тили, кыргызча, araabia kirjas قىرعىزچا, قىرعىز تىلى) on Altai keelkonna turgi keelte kõptšaki rühma kuuluv keel, Kõrgõzstani ametlik keel.
Kõnelejaid on üle 4 miljoni Kõrgõzstanis, Hiinas, Afganistanis, Kasahstanis, Pakistanis, Tadžikistanis, Türgis, Usbekistanis ja Venemaal.
Kirgiisi keel pärineb 9.–10. sajandil Jenissei jõe ääres elanud turgi hõimude keelest. Kirgiisi keel on alates 23. septembrist 1989 Kõrgõzstani riigikeel.
Kuni 1928. aastani kasutas kirgiisi kirjakeel araabia kirja, seejärel mindi üle ladina kirjale. 1940. aastal võeti kasutusele kirillitsa, mis on kasutusel tänaseni.
Tänapäeva kirgiisi keel kasutab kahte ametlikku kirja: kirillitsat kasutatakse Kõrgõzstanis, Usbekistanis, Kasahstanis. Hiinas, Afganistanis ja mujal Aasias kasutatakse araabia kirja.
Kõnelejaid on üle 4 miljoni Kõrgõzstanis, Hiinas, Afganistanis, Kasahstanis, Pakistanis, Tadžikistanis, Türgis, Usbekistanis ja Venemaal.
Kirgiisi keel pärineb 9.–10. sajandil Jenissei jõe ääres elanud turgi hõimude keelest. Kirgiisi keel on alates 23. septembrist 1989 Kõrgõzstani riigikeel.
Kuni 1928. aastani kasutas kirgiisi kirjakeel araabia kirja, seejärel mindi üle ladina kirjale. 1940. aastal võeti kasutusele kirillitsa, mis on kasutusel tänaseni.
Tänapäeva kirgiisi keel kasutab kahte ametlikku kirja: kirillitsat kasutatakse Kõrgõzstanis, Usbekistanis, Kasahstanis. Hiinas, Afganistanis ja mujal Aasias kasutatakse araabia kirja.
Maa (piirkond)
-
Kõrgõzstan
NASA satelliidifoto põhjal tehtud pilt Kõrgõzstanist
Kõrgõzstan (ka Kirgiisia) on merepiirita riik Kesk-Aasias. Piirneb Kasahstani, Usbekistani, Hiina ja Tadžikistaniga.