Letseburgi keel
Moseli frangi murde levila Letseburgi keel (omanimetus Lëtzebuergesch; inglise keeles Luxembourgish; vahel eesti keeles ka "luksemburgi keel") on peamiselt Luksemburgis kõneldav läänegermaani keel. See on ühtlasi ülemsaksa keele läänekesksaksa keskfrangi murderühma Moseli frangi murde osa.
Selle keele kõnelejaid on maailmas umbes 390 000.
Letseburgi keel on Luksemburgi riigikeel, kuid seejuures üks kolmest ametlikust keelest (teised kaks on prantsuse keel ja saksa keel).
Letseburgi keele tähestik koosneb 26 ladina tähest ja lisaks tähtedest é, ä ja ë.
Selle keele kõnelejaid on maailmas umbes 390 000.
Letseburgi keel on Luksemburgi riigikeel, kuid seejuures üks kolmest ametlikust keelest (teised kaks on prantsuse keel ja saksa keel).
Letseburgi keele tähestik koosneb 26 ladina tähest ja lisaks tähtedest é, ä ja ë.
Maa (piirkond)
-
Luksemburg
Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas. Luksemburg moodustab koos Hollandi ja Belgiaga Beneluxi maad. Riiki ümbritsevad Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa. Luksemburg on tänapäeval ainus suurhertsogiriik.
Riigi nimi tuletub pealinna Luxembourgi kohal asunud väikesest Lucilinburhuci kindlusest. Saksa keeles tähendab sõna letze väikest ja burg kindlustatud hoonet, kindlust. Luksemburgi kindlust on ajaloos esmamainitud 963. aastal seoses ala läänistamisega krahv Siegfriedile.