Keel - Kreeka keel

Keel  >  Kreeka keel

Kreeka keel

Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.

Praegusel uuskreeka keelel oli kaks kirjakeeleteisendit: ametlikus asjaajamises ja teaduslikus kirjanduses kasutatav katharevusa, mis matkib vanakreeka keelt, ja ilukirjanduseski kasutatav rahvakeel dimotiki. Alates 1974. aastast on ametlikult kasutusel üksnes dimotiki.

Kreeka keel on flekteeriv keel.

Vanakreeka keel, mille vanimad raidkirjad pärinevad 8.–7. sajandist eKr, oli antiikajal tähtis kultuurkeel, peale Kreeka eriti idapoolsetel Vahemere maadel ja Ees-Aasias. Ladina keele ja teiste keelte kaudu on kreeka keele elemente kandunud ka eesti keele sõnavarasse (näiteks akadeemia, bioloogia, -graaf, tele-).

Maa (piirkond)

Albaania

Albaania Vabariik (Republika e Shqipërisë) on vabariik Euroopas Balkani poolsaare lääneosas. Lääne-Balkani riikide hulka arvatud Albaania piirneb idas Kreeka (piiri pikkus 282 km) ja Makedooniaga (151 km), idas ja põhjas Kosovo (114 km) ning põhjas Montenegroga (173 km). Maismaapiiri kogupikkus on 720 km. Lääne poole jääb Aadria meri ja edela poole Joonia meri. Rannajoone pikkus on 362 km. Territoriaalmere laius on 12 meremiili.

Lääne-Albaania madalikud piirnevad Aadria mere ja strateegiliselt tähtsa Otranto väinaga, mis on vähem kui 100 km laiune veeala Albaania ja Itaalia saapa "kanna" vahel. Otranto väin ühendab Aadria merd Joonia merega Vahemeres.

Kreeka

Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα (Elláda), formaalselt Ελλάς (Ellás), ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid. Kreeka piirneb loodes Albaania, põhjas Makedoonia, kirdes Bulgaaria ja idas Türgiga. Kreeka riigikeel on kreeka keel.

Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. Alates 1. jaanuarist 2001 kuulub Kreeka ka euroalasse.

Küpros

Küprose Vabariik on loodusgeograafiliselt Aasias asuv ja tänapäeval geopoliitiliselt Euroopasse kuuluv saareriik Vahemere idaosas, Väike-Aasia poolsaarest lõunas asuval Küprose saarel. Küprose Vabariigi valitsus kontrollib pärast 1974. aastat Türgi invasiooni saare lääne- ja lõunaosa. Saare põhjaosas moodustatud Põhja-Küprose Türgi Vabariigi ala kuulub küll rahvusvahelise õiguse alusel Küprose Vabariigile, millel aga puudub kontroll ala üle. Küpros on alates 2004 Euroopa Liidu liige. Küprosest veel väiksemad Euroopa Liidu liikmed on Malta ja Luksemburg.

Küprose kreekakeelse nime Κύπρος päritolu pole selge. Nime varaseim säilinud vorm on mükeene keeles. Küprose nimi võib tuletuda sumerikeelsest sõnast vase või pronksi kohta. Teiste versioonide alusel võib nimi tuletuda kreekakeelsetest sõnadest küpressi või henna kohta.

Keel

Greek language (English)  Lingua greca (Italiano)  Grieks (Nederlands)  Grec (Français)  Griechische Sprache (Deutsch)  Língua grega (Português)  Греческий язык (Русский)  Idioma griego (Español)  Język grecki (Polski)  希腊语 (中文)  Grekiska (Svenska)  Limba greacă (Română)  ギリシア語 (日本語)  Грецька мова (Українська)  Гръцки език (Български)  그리스어 (한국어)  Kreikan kieli (Suomi)  Bahasa Yunani (Bahasa Indonesia)  Graikų kalba (Lietuvių)  Græsk (Dansk)  Řečtina (Česky)  Yunanca (Türkçe)  Грчки језик (Српски / Srpski)  Kreeka keel (Eesti)  Grécke jazyky (Slovenčina)  Görög nyelv (Magyar)  Grčki jezik (Hrvatski)  ภาษากรีก (ไทย)  Grščina (Slovenščina)  Grieķu valoda (Latviešu)  Ελληνική γλώσσα (Ελληνικά)  Tiếng Hy Lạp (Tiếng Việt) 
 mapnall@gmail.com